Automehaaniku käsiraamat

Mihhail Runetsi „Automehaaniku käsiraamat“ ilmus 1973. aastal kirjastuses Valgus ning oli mõeldud praktiliseks töövahendiks autotranspordi alal tegutsevatele spetsialistidele. Tegemist on põhjaliku käsiraamatuga, mis koondab andmeid nii sõiduautode, veoautode kui ka autobusside kohta. Teos sisaldab tehnilisi kirjeldusi, üksikasjalikke andmeid autode ja nende agregaatide hoolduse ning remondi kohta ning selgitusi, milliseid materjale töödeks vaja läheb. Nii kujunes raamat oluliseks abivahendiks oma aja garaažides, hooldusjaamades ja remonditöökodades.

Käsiraamat ei piirdu pelgalt üldiste juhistega, vaid pakub ka praktilisi nõuandeid rikete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Lugeja leiab siit juhiseid mootorite ja nende detailide remontimiseks, varuosade vahetamiseks ning ülevaate erinevatest mõõtmetest, sealhulgas nime- ja remontmõõdud. Samuti rõhutatakse ennetava hoolduse tähtsust, mis aitab pikendada sõidukite tööiga ja vältida suuremaid rikkeid. Tänu süsteemsele ülesehitusele sai raamatust töövahend, mis sobis nii kogenud tehnikutele ja meistritele kui ka autojuhtidele, kes soovisid oma sõidukit paremini mõista ja hooldada.

Kuna tegemist ei ole ilukirjandusliku teosega, vaid tehnilise käsiraamatuga, ei sisalda see autori isiklikku loomingulist eneseväljendust. Mihhail Runetsi kohta eraldi biograafilist infot allikates napib, mistõttu piirdub kirjeldus raamatu sisulise poole ja selle kasutusotstarbega. „Automehaaniku käsiraamat“ jääb oluliseks omaaegseks tööriistaks, mis andis laiale kasutajaskonnale süsteemse ja põhjaliku teadmiste baasi autode hooldamiseks ja parandamiseks.