Tummad tunnistajad. Jutustusi kriminalistikast

„Tummad tunnistajad. Jutustusi kriminalistikast“ on Mihhail Ljubarski ja Vladimir Sanovi koostöös valminud kogumik, mis tutvustab kriminaaluurimise igapäevast, kuid pingelist maailma läbi tõsieluliste lugude. Raamat põhineb reaalsetel juhtumitel, millele autorid on andnud kirjandusliku vormi, säilitades samas faktilise täpsuse ja austuse uurimistöö keerukuse vastu. Nii moodustavad need jutustused ühtaegu dokumentaalse ja narratiivse terviku, milles lugejale avatakse, kuidas kuriteopaiga jäljed, esemelised tõendid ja süstemaatiline töö viivad tõeni, sageli läbi märkamatute või juhuslike niidiotste.

Raamatus kujutatakse kriminalistikat kui detailide teadust, kus „tummad tunnistajad“ – esemed, sõrmejäljed, kiud, jalanõujäljed või isegi mälestuskatked – räägivad uurijale loo, kui neid õigesti mõista. Erinevates lugudes käsitletakse vargusi, mõrvu, petuskeeme ja muid õigusrikkumisi, keskendudes sellele, kuidas loogiline mõtlemine, kogemus ja tähelepanelikkus võimaldavad tuvastada süüdlast ja taastada sündmuste käik. Autorid ei taotle sensatsioonilisust, vaid rõhutavad eetilist mõõdet – õiguse jaluleseadmist ning inimese ja ühiskonna vahelist vastutust. Stiililt on tekstid selged, keskendudes sündmuste ja lahenduskäikude edasiandmisele, vältides liigseid emotsionaalseid hinnanguid.

Mihhail Ljubarski ja Vladimir Sanov olid nõukogude ajal tuntud kriminaalžanri autorid, kelle looming ühendas õigusteaduse, uurimispraktika ja kirjandusliku esitusviisi. Nad kirjutasid mitmeid populaarseid raamatuid, mis tutvustasid laiemale lugejaskonnale uurimistöö telgitaguseid, toetudes sageli koostööle õiguskaitseorganitega. „Tummad tunnistajad“ ilmus eesti keeles kirjastuses Eesti Raamat, pakkudes kohalikele lugejatele võimalust tutvuda kriminalistika nüanssidega ajal, mil see valdkond oli ühiskonnas ühtaegu suletud ja põnev. Kogumik kõnetab neid, keda huvitab tõe leidmine läbi märkide, mida jätab maha inimese kohalolu – või tema puudumine.