Valik luuletusi
Valik luuletusi
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1955
- 92 lk | Kõvakaaneline | 137 x 209 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Valik luuletusi“ on vene romantismi silmapaistva esindaja Mihhail Lermontovi eestikeelne luulekogumik, mis ilmus Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel 1955. aastal. Raamat koondab Lermontovi mitmeid tuntumaid ja temaatiliselt erinevaid luuletusi, andes ülevaate tema loomingulisest ampluaast ning sisemisest maailmast. Valikus leidub nii varasemat revolutsioonilist ja mässulist tooni kui ka hilisemat, melanhoolsemat ja sügavalt isiklikku poeetikat. Teemad ulatuvad individuaalsest traagikast ja maailmavalu tunnetusest kuni looduse, vabaduse ja surmafilosoofiani, mis on omased kogu tema loomingule.
Väljaanne on tõenäoliselt koostatud ja tõlgitud mitme eesti kirjandus- ja keeleinimese ühisel jõul, järgides tolle aja nõudmisi nii keelekasutuses kui ka ideelises raamistikus. Kuigi toimetuslik valik võis olla osaliselt mõjutatud ideoloogilistest kaalutlustest, jääb Lermontovi poeetiline jõud selgelt esile – tema kujundirohke keel, tugev rütm ja hingeline intensiivsus on suuresti säilinud ka tõlkes. Luuletuste tõlked on tehtud ladusas ja kujunditundlikus eesti keeles, püüdes hoida autorile omast emotsionaalset pinget ja romantilist tonaalsust. Mõned tekstid on varustatud lühikeste kommentaaridega või ilmumisandmetega.
Mihhail Lermontov (1814–1841) oli üks 19. sajandi vene kirjanduse suurkujusid, keda sageli võrreldakse Puškiniga nii elukäigu kui ka loomingulise tähenduse poolest. Tema elu jäi lühikeseks, ent intensiivseks, ning tema looming kandis tugevat isikliku ja ühiskondliku võõrandumise pitserit. Lermontovi luule kõneleb üksildusest, sisemisest võitlusest ja vabaduseihalusest, ent ka kriitilisest suhtumisest ajastu korrumpeerunud normidesse. Tema mõju vene kirjandusele ja laiemalt kogu romantismi suunale on olnud pikaajaline ja sügav, ning selle tõlkimine eesti keelde 1950. aastatel osutab nii kultuurilise kontinuteedi püsimisele kui ka luule universaalsele kõnekusele.
