Abielu, perekond, lapsed. Seadusandlikest normidest

Mihhail Ivanovi teos „Abielu, perekond, lapsed. Seadusandlikest normidest” on populaarteaduslik ülevaade perekonnaõigusest ja perekonnasuhetega seotud seadusandlusest Nõukogude Liidu kontekstis. Ilmunud 1987. aastal, võtab raamat kokku olulisemad normid ja õiguslikud põhimõtted, mis reguleerisid abielu sõlmimist ja lahutamist, vanemate ja laste vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ülalpidamiskohustust, lapsendamist ning abieluväliste suhete õiguslikku käsitlust. Teos püüab selgitada kehtivat seadusandlust arusaadavalt ja ligipääsetavalt tavalugejale, olles mõeldud nii kodanikele kui ka ametnikele ja haridustöötajatele praktilise abivahendina.

Ivanov rõhutab perekonna rolli sotsialistliku ühiskonna alusena, viidates selle ideoloogilisele ja moraalsele tähendusele. Seadusandlikke norme ei esitata pelgalt kuivade paragrahvidena, vaid neid avatakse kommentaaride ja selgitavate näidete kaudu. Näiteks arutletakse, millal ja millistel tingimustel võib abielu lahutada, kuidas jaguneb vara pärast lahutust, millised on vanemate kohustused alaealiste laste suhtes ning kuidas on reguleeritud laste elukoha määramine ja hooldusõigus. Eraldi puudutatakse ka naiste ja meeste võrdseid õigusi perekonnas ning riigi kohustusi perekonna toetamisel – rõhutades näiteks emapuhkuse ja toetuste süsteemi.

Mihhail Ivanov oli jurist ja ühiskondliku õiguskasvatuse edendaja, kelle eesmärk oli selgitada tavainimestele õigusalaseid põhimõtteid, lähtudes oma aja seadusandlusest ja ideoloogilisest raamistikust. „Abielu, perekond, lapsed” peegeldab 1980. aastate lõpu normatiivset mõttemaailma, kus õigus oli tugevalt seotud sotsiaalse kontrolli ja kollektiivsete väärtustega. Tänapäeval on teos eelkõige kultuurilooline allikas, mis võimaldab mõista, kuidas kujundati perekonnaseaduste kaudu arusaamu moraalist, vastutusest ja riigi rollist isiklikus elus Nõukogude ühiskonnas.