Looduse alistamine

„Looduse alistamine” on Mihhail Iljini teos, mis ilmus eesti keeles 1950. aastate algul Eesti Riikliku Kirjastuse väljaandel. Raamat koosneb jutustustest, mis käsitlevad inimeste võitlust loodusjõududega ning arutlevad selle üle, kuidas teaduse ja tehnika abil oleks võimalik loodust ümber kujundada ja kontrollida. Peamine rõhuasetus on suunatud põllumajandusele – kuidas vältida ikaldusi, ohjeldada kahjulikke loodusnähtusi ning suurendada saagikust. Raamat seob loodusteaduslikke selgitusi ideoloogilise rõhuasetusega, olles oma ajastule iseloomulikult optimistlik inimeste suutlikkuse suhtes muuta ja juhtida loodusprotsesse.

Teose peatükid on esitatud jutustava ja piltliku stiiliga, et muuta keerukamad nähtused lugejale arusaadavamaks. Käsitletakse näiteks üleujutusi, põudasid ja taimekahjureid, samuti võimalusi nende mõju vähendamiseks. Rõhutatakse, et inimkond peab loodusjõudude üle võitu saavutama, kasutades teadmisi, töökust ja kollektiivset pingutust. Selline käsitlus peegeldab omaaegset maailmavaadet, kus loodust ei nähtud mitte partnerina, vaid pigem vastasena, keda tuleb taltsutada ja valitseda. Raamat püüdis seega kasvatada usku teaduse arengusse ning inimeste võimesse ületada kõik raskused, mida loodus võib teele seada.

Mihhail Iljin (1895–1953) oli vene päritolu kirjanik ja publitsist, kes kirjutas peamiselt populaarteaduslikke ja noortele suunatud teoseid. Tema looming keskendus teaduse ja tehnika saavutuste tutvustamisele, sageli ideoloogiliselt raamitud kujul. Iljin püüdis populariseerida teadmisi nii geograafia, ajaloo kui ka loodusteaduste vallast, tehes keerulisemad teemad arusaadavaks laiale lugejaskonnale. „Looduse alistamine” kuulub tema tüüpiliste teoste hulka, kus teaduslikke selgitusi põimiti optimismiga inimkonna tuleviku suhtes. Tema raamatud olid laialt levinud Nõukogude Liidus ja neid tõlgiti ka teistesse keeltesse, sealhulgas eesti keelde.