Kunstiajalugu 2. osa. Renessansi ja uusaja kunst

„Kunstiajalugu II. osa. Renessansi ja uusaja kunst” on Mihhail Vladimirovitš Alpatovi põhjalik käsitlus Lääne kunsti arengust alates renessansist kuni 20. sajandi alguseni. Teos jätkab autori varasema, vana- ja keskaja kunsti käsitleva köite liini, pakkudes lugejale terviklikku ülevaadet perioodist, mil kujunesid välja paljud tänapäeva kunstimaailma mõistmiseks olulised suundumused ja esteetilised põhimõtted. Raamat on illustreeritud rohkete reproduktsioonidega, mis aitavad mõista kirjeldatud stiile, meistreid ja teoseid nende ajaloolises kontekstis.

Teos algab Itaalia vararenessansist, käsitledes Giotto, Masaccio ja Botticelli loomingut ning perspektiivi ja kompositsiooni arengut. Seejärel jõutakse kõrgrenessanssi ja Leonardo da Vinci, Michelangelo ning Raffaeli loominguliste tipphetkedeni. Eraldi peatükid on pühendatud Põhja-Euroopa renessansile, sealhulgas Düreri ja van Eycki loomingule. Uusaja kunstist käsitletakse barokki, rokokood, klassitsismi ja romantismi, liikudes seejärel edasi realismi ja impressionismini. Autor analüüsib ka 19. sajandi lõpu kunstisuundi, sealhulgas sümbolismi ja postimpressionismi, mis sillutasid teed modernismile. Käsitlus seob kunstiteoste analüüsi laiemate ühiskondlike ja filosoofiliste arengutega, näidates, kuidas kunst peegeldas oma ajastu mõtteviisi ja väärtusi.

Mihhail Alpatov (1902–1986) oli tunnustatud kunstiteadlane ja kultuuriloolane, kelle tööd eristuvad süstemaatilise lähenemise ja põhjaliku ajaloolise konteksti avamise poolest. Tema „Kunstiajalugu” kaheköiteline teos kujutab endast mahukat ja autoriteetset sissejuhatust maailma kunstipärandisse, olles ühtaegu nii akadeemiline käsiraamat kui ka visuaalselt nauditav kunstialbum. Teine osa on väärtuslik nii kunstiajaloo tudengitele kui ka kõigile, kes soovivad paremini mõista Euroopa ja Lääne kunsti kujunemislugu alates renessansi suurmeistritest kuni moodsate kunstivoolude eelsammudeni.