Kõigile õitsevad aedades roosid.... Jutustus kolme nädala sündmustest

Miervaldis Birze jutustus „Kõigile õitsevad aedades roosid...“ käsitleb kolme nädala jooksul aset leidnud sündmusi, mille kaudu avaneb lugejale noore mehe sisemine maailm ja elumuutuste jada. Loo keskmes on sõjajärgne aeg, mil elu üritab taastuda, ent minevik, isiklikud kaotused ja moraalsed dilemmad on alles värsked. Peategelane liigub läbi mitmesuguste olustike – haigla, kodu, tänavad –, kohtudes inimestega, kelle kaudu avanevad erinevad tõlgendused elust, kannatusest ja lootusest. Töö meditsiinivaldkonnas, mida teos puudutab, muutub selles kontekstis ka sümboolseks: see on koht, kus ravitakse mitte üksnes kehasid, vaid ka mälestusi ja südametunnistust.

Romaan on tiheda ja samas peene alatooniga – igas vestluses, pilgus või viites on tunda ajaloo taaka ja inimese püüd seda taltsutada. Birze kirjutab vaoshoitud toonis, ent tema sõnakasutus on täpne ja sageli kujundlik. Pealkirjas mainitud roosid aedades omandavad jutustuse jooksul mitmetähenduslikkuse – need võivad olla elu ilu ja lootuse sümbolid, aga ka illusioonid, mida igaüks tajub erinevalt. Kolme nädala jooksul toimuvad kohtumised, sisemised äratundmised ja vaiksed otsused, mis vormivad peategelase mõttemaailma ja positsiooni ühiskonnas. Lugeja kaasatakse pigem peegeldavasse ja tunnetuslikku kui sündmuste-põhisesse narratiivi.

Miervaldis Birze oli läti arst ja kirjanik, kelle looming põhineb tugevalt isiklikel kogemustel Teise maailmasõja ja selle järgse aja reaalsuses. Tema tekstides kohtuvad humanistlik maailmavaade ja moraalsed valikud, sageli meditsiini ja sotsiaalse õigluse teemade kaudu. „Kõigile õitsevad aedades roosid...“ kuulub tema varasemasse loomingusse, kuid sisaldab juba neid elemente, mis hiljem tema stiili iseloomustama jäävad: vaimne sügavus, empaatia ning oskus tuua esile suur traagika vaikse, intiimse vaatenurga kaudu.