Sünge koridor 2. osa

Michael Utgeri romaani „Sünge koridor“ teine osa jätkab esimese raamatu sündmusi, liikudes edasi müstiliste ja ähmaste piiride vahel, kus tegelikkus ja kujutlus segunevad. Peategelane naaseb endisesse keskkonda, mille ta varem oli seljataha jätnud, ent nüüd tuleb tal silmitsi seista nii varasemate otsuste kui ka uute, seletamatute juhtumistega. Lugu areneb suletud ruumides ja kitsastes oludes, kus tegelaste vaheline usaldus ja kahtlus põimuvad tihedalt.

Romaani ülesehitus on fragmenteeritud, kulgedes eri tegelaste vaatepunktide ja katkestustega, mis rõhutavad loo ebakindlust ja vaimset pinget. Peategelase kogemused toovad esile küsimusi mälu, identiteedi ja tegelikkuse piiratuse kohta. Tegelaste motiivid jäävad osaliselt varjatuks, mistõttu sündmuste kulg mõjub sageli aimatavuse piiril.

Teos ei paku lõplikke vastuseid, vaid loob meeleolu, milles otsused sünnivad sisemiste impulsside ja ähmaste vihjete põhjal. „Sünge koridor“ teise osa keskmes on liikumine suletud ruumist avaramasse, kuid samas segasemasse mõistmisse, kus ka valgus ei pruugi tähendada selgust. Romaan jätkab eelkäija poolt algatatud teemade käsitlust, süvendades pingeid ja laiendades loo ulatust.