Mees, kes jäi ellu

Michael Punke romaan „Mees, kes jäi ellu“ viib lugeja 19. sajandi alguse Ameerika metsikule piirialale. Lugu põhineb tegelikel sündmustel ja jälgib kogenud kütit ja jäljeajajat Hugh Glassi, kes satub luureretkel rünnakule ja saab grislikarult eluohtlikke vigastusi. Kaaslased jätavad ta surema, võttes kaasa tema varustuse ja relvad. Glass jääb aga elama tänu erakordsele tahtejõule ja kustumatule kättemaksuihale. Ta alustab ränka ja pealtnäha lootusetut teekonda üle tuhande kilomeetri, silmitsi nälja, metsloomade, vaenulike inimestega ja omaenda haavade piinaga. Teosest saab lugu inimlikust visadusest ja piiramatust ellujäämisiha jõust.

Romaani keskmes on inimese ja looduse vaheline karm tasakaal. Punke loob detailse pildi 1820. aastate Ameerika piirialadest, kus karusnahakaubandus ja kütielu põimusid pidevate ohtudega. Glassi teekond on ühtaegu füüsiline võitlus ja psühholoogiline katsumus, milles domineerib kättemaksu tung. Autor toob esile küsimuse, mis määral annab vihkamine jõudu ellu jääda ja kas see jõud õigustab ohvreid. Kirjeldused on realistlikud ja meeldejäävad, kujutades nii halastamatut loodust kui ka inimese sisemist vastupidavust. „Mees, kes jäi ellu“ on ühtaegu ajalooline seiklusromaan ja mõtisklus inimliku piiri üle.

Michael Punke on ameerika kirjanik, ajakirjanik ja diplomaat. Ta on töötanud Valge Maja Rahvuslikus Julgeolekunõukogus ning Ameerika Ühendriikide esindajana Maailma Kaubandusorganisatsioonis Genfis. Lisaks diplomaatilisele tööle on Punke olnud ka korrespondent ja Montana ülikooli õppejõud. Tema romaan „Mees, kes jäi ellu“ tõi talle rahvusvahelise tuntuse ning sellest vändatud film, mille lavastas Alejandro González Iñárritu ja mille peaosas oli Leonardo DiCaprio, pälvis mitmeid auhindu, sealhulgas Oscareid. Punke looming ühendab põhjalikku ajalootunnetust ja jutustamisoskust, mis teeb tema teose erakordselt mõjuvaks.