Inglise patsient

Michael Ondaatje romaan „Inglise patsient“ on poeetiline ja mitmekihiline teos, mis hargneb Teise maailmasõja viimastel päevadel mahajäetud Itaalia villas. Seal kohtuvad neli inimest – salapärase minevikuga raskelt põletushaavadega mees, keda tuntakse vaid kui inglise patsienti; noor Kanada meditsiiniõde Hana; pommide kahjutuks tegija Kip ning varjuline tegelane Caravaggio. Villa muutub justkui ajutiseks pelgupaigaks, kus sõda jääb hetkeks eemal ja kus iga tegelane pöördub oma mälestuste ja traumade poole. Vaikses lagunemises kulgeb aeg tagasi, luues ruumi kaotuste ja armastuse aeglaseks avanemiseks.

Romaani keskne liin on seotud inglise patsiendi identiteedi lahtiharutamisega, mille kaudu põimuvad lugeja silme ees spioonilugu, keelatud armastus ja mahavaikitud reetmine. Ta osutub Ungari päritolu maadeuurijaks, kelle suhe abielunaisega ja hilisemad valikud viivad traagiliste tagajärgedeni. Samal ajal tegelevad teised tegelased oma hingevalude ja identiteedikriisidega, peegeldades sõja mõjusid erinevatel tasanditel – isiklikust eksistentsiaalseni. Ondaatje keel on tihe, lüüriline ja aeg-ajalt fragmentaarne, võimaldades tekstil liikuda ajas edasi-tagasi, justkui mälestuste rütmis. Visuaalselt ja sisuliselt intensiivne romaan loob pildi maailmast, kus armastus ja vägivald eksisteerivad üksteise kõrval, ilma selge piirita.

Michael Ondaatje (sündinud 1943 Sri Lankal) on Kanada kirjanik, kelle looming ulatub luulest romaanideni. Tema stiilile on omane poeetiline, kujundirikas keelekasutus ja sügav huvi ajaloo, identiteedi ning inimpsüühika vastu. „Inglise patsient“ on tema tuntuim romaan, mis pälvis 1992. aastal Bookeri auhinna ja sai laiemalt tuntuks 1996. aasta samanimelise filmiversiooni kaudu, mis võitis mitu Oscarit. Ondaatje loomingus ei ole sündmused kunagi vaid kronoloogia, vaid pigem tundlikud kihistused, kus inimene otsib oma kohta ajas, mälus ja teiste inimeste keskel. „Inglise patsient“ jääb tema teoste seas üheks kõige mõjusamaks ja emotsionaalselt laetumaks.