Elric Melnibonést. Legend Mustast Mõõgast

Michael Moorcocki romaan „Elric Melnibonést. Legend Mustast Mõõgast“ kuulub fantaasiakirjanduse klassikasse ning avab ühe tumedama ja keerukama kangelase loo, mis on mõjutanud kogu žanri arengut. Elric on Melniboné keiser – nõrgavereline albiinost valitseja, kes erinevalt oma veristest eelkäijatest kaldub kahtluste, sisemiste heitlustega ja moraalse dilemmade poole. Ta on samaaegselt nõid ja sõdalane, kelle jõu allikaks on deemonlik mõõk Stormbringer – relv, mis annab talle elujõudu, ent toitub hingest. Romaani tegevus algab Melniboné dekadentlikus linnas, mille kõrgkultuur ja julmus eksisteerivad käsikäes, kuid Elrici valitsemise all hakkab see maailm murenema.

Lugu areneb edasi, kui Elric asub teele, mis viib ta kodust kaugele, läbi võõraste maade, üleloomulike vastaste ja sisemiste katarsiste. Traagiline mõõde saadab teda igal sammul – nii armastuses kui reetmises, nii lahinguväljal kui võitluses omaenda identiteediga. Moorcocki universum on mitmekihiline ja metafoorne, põimides kõrgefantaasia motiivid eksistentsiaalsete küsimustega. Erinevalt traditsioonilisest kangelasloost ei ole Elricil üksnes vaenlased väljastpoolt, vaid kõige suurem konflikt toimub temas endas. Must Mõõk on ühtaegu väe ja hukatuse sümbol, mis dikteerib saatust rohkem, kui Elric seda suudaks juhtida.

Michael Moorcock (sündinud 1939) on inglise kirjanik ja muusik, kelle looming on aluseks paljudele hilisematele fantaasiaautoritele. Tema loodud „Eternal Champion“ ehk Igavene Meistrisõdalane on kontseptuaalne raamistik, milles Elric on vaid üks paljudest kehastustest, kes võitlevad Kaose ja Korra jõudude vahel. Moorcocki stiil eristub žanri tavapärasest kangelasromantikast, tuues esile eetilisi varjundeid ja paradokse. „Elric Melnibonést“ on esimene osa tema musta eepose tsüklist, mis defineeris 20. sajandi teisel poolel uue tumedama tooni fantaasiakirjanduses, olles ühtaegu lugu langusest, vastupanust ja lunastuse otsingust.