Frans Halsi kadunud päevaraamatud

Michael Kernani Frans Halsi kadunud päevaraamatud on romaan, mis põimib kunstiajaloo, uurimistöö ja väljamõeldise. Lugu algab Ameerika ajakirjaniku sattumisega Euroopasse, kus talle usaldatakse ülesanne leida jälgi 17. sajandi portretisti Frans Halsi oletatavatest päevikutest. Otsing liigub läbi raamatukogude, arhiivide ja isiklike vestluste, põimudes spekulatsioonide, ajalooliste faktide ja kahtlaste vihjetega.

Peategelase uurimine ei piirdu dokumentidega, vaid toob ta kokku inimestega, kellel on erinevad huvid seoses kunstipärandi, omandi ja teadmistega. Ajalooga seotud teadmised muutuvad kaubaks, mille väärtus sõltub sellest, kes neid valdab ja mida nad tähendavad. Otsing muutub järk-järgult küsimuseks mitte ainult päevikute olemasolu, vaid ka nende tähenduse kohta — mida need võiksid muuta Halsi kui kunstniku või ajastu käsitluses.

Romaan ei paku selget vastust, kas päevaraamatud on tõelised või kujuteldavad, vaid uurib, kuidas kunst, lugu ja identiteet on omavahel seotud. Tekst liigub dokumentaalse ja ilukirjandusliku piiril, andes lugejale võimaluse jälgida uurimisprotsessi, milles fakt ja fiktsioon vahetuvad. Lugu keskendub teadmise väärtusele ja sellele, kuidas minevikku tõlgendatakse, mitte üksnes avastamise, vaid ka tõlgendamise kaudu.