Vunšpunš. Satanakardinalkohõlepusapörgulikvõlujook

Michael Ende lasteromaan „Vunšpunš. Satanakardinalkohõlepusapõrgulikvõlujook“ on hoogne ja fantaasiarohke lugu, milles maagia ja huumor põimuvad ühiskonnakriitilise allteksti ja klassikalise heitlusega hea ja kurja vahel. Teose tegevus leiab aset suurlinnas, kus kaks pahatahtlikku võlurit — nõid Tyrannja Vannakiss ja must võlur Beelzebub Irrwitzer — valmistuvad aastavahetuseks, et vallandada maailma peale kaos, kasutades selleks keerukat loitsu ja võlujooki, mille nime pikkus ise on juba märk tema laastavast jõust. Nende vastaseks asuvad kaks ootamatut kangelast: poiss Maurits ja kassi kehastuses tegutsev agent Jakob, kes peavad päästma linna enne südaööd.

Loo tuumaks on ajaga võidu jooksmine: iga uue loitsu mõju tuleb murda enne, kui järgmine peale jõuab, ja võlujoogi lõpuleviimise takistamiseks tuleb sukelduda võlurite maailma reeglitesse ja loogikasse. Teosel on selge ülesehitus, kus vahelduvad nõidade salasepitsused ja noorte kangelaste leidlikkus, muutes loo dünaamiliseks ja pingeliseks. Samas on tekstis kuhjaga sõnamänge, keelelisi vingerpusse ja absurdihuumorit, mis annavad loole kerge, mängulise tooni. Ende ei paku lihtsat moraali, vaid paneb lugeja kaasa mõtlema vastutuse, julguse ja kavaluse teemadel, pakkudes samas ka teravat pilku ühiskondlikele nähtustele nagu võim, ahnus ja rumalus.

Michael Ende (1929–1995) oli saksa kirjanik, keda tuntakse eeskätt kui fantaasiakirjanduse suurmeistrit. Tema looming, sealhulgas „Momo“ ja „Lõputu lugu“, on tuntud mitmekihilise ülesehituse poolest, kus seikluslik ja muinasjutuline koorik katab filosoofilisi ja eksistentsiaalseid küsimusi. „Vunšpunš“ esindab tema hilisemat loominguperioodi ja on kirjutatud lapsemeelselt mängulises, ent samas kogenud autori täpsusega. See on raamat, mis pakub rõõmu lastele, kuid oma kihistuste ja allusioonidega ka huvi täiskasvanutele, kes oskavad hinnata selle sügavamat irooniat ja keelelist leidlikkust.