Imegeen

Romaan „Imegeen“ on Michael Cordy esikraamatu „The Miracle Strain“ eestikeelne tõlge. Väljaandja on Kupar ja teksti vahendas eesti keelde Tõnis Värnik. Raamat seob geneetika ja religiooni teemad üheks lugemiseks ning pakub ilmse algus- ja lõpp-punktiga põneviku. Eesti väljaanne järgib originaali liigendust ning annab iseseisva terviku, mida saab lugeda ilma taustateadmisteta. Tõlke ja kirjastaja andmed kinnitavad rahvusvaheline tõlkeregister ning Eesti kasutatud raamatute kataloogid. Kataloogikirjed nimetavad teost Cordy debüüdiks, millele järgnes hulk teadusliku ideekeskmega põnevikke. Need kirjeldused annavad lugejale kindluse, et tegu on ametliku tõlke ja selge päritoluga raamatuga.

Süžee keskmes on geneetik Tom Carter. Lugu algab rünnakuga, mille käigus hukkub ta abikaasa; peagi selgub, et Carteri tütrel on ravimatuks peetav ajukahjustus. Carter kasutab oma väljatöötatud „Genescope’i“ ja jõuab järelduseni, et tavameditsiin ei aita. Ta otsib abi salajaselt vennaskonnalt, kes väidab end omavat reliikviat, millelt saab eraldada „Nazarene’i“ geneetilise jälje. Vastutasuks ootab vennaskond andmeid profiili kohta, mis võiks sobituda Messiaga. Romaan liigub uurimise, jälituse ja laboritöö piiril ning küsib, kuidas põrkuvad isiklik päästmise soov, teaduslik meetod ja usutavad kombed. Sisukirjeldused pärinevad kirjastuslikest kokkuvõtetest ja teose arvustustest, mis esitavad tegevusliini ja põhikonflikti ilma spoilereid lisamata.

Michael Cordy on Briti kirjanik, kes sündis Accras ja õppis Suurbritannias; enne kirjutamist töötas ta turunduses. Tema looming kujuneb nn kõrge kontseptsiooniga põnevikeks, kus teaduslik idee juhib tegevust ning panused ulatuvad ühiskondliku tasandini. Debüüt „The Miracle Strain“ tõi talle rahvusvahelise tuntuse ning viis edasi järgmiste raamatuteni, sh romaan „Crime Zero“. Autor tutvustab oma teoseid isiklikul kodulehel; kirjastuslikud ja entsüklopeedilised allikad koonduvad ühtseks pildiks tema taustast ja töödest. Cordy püsib järjekindlalt teaduse, usu ja vastutuse ristumiskohas, mis raamib ka „Imegeeni“ põhiküsimuse.