Karlova pruudid

Merle Silla romaan „Karlova pruudid“ on intiimne ja melanhoolse alatooniga jutustus, mille keskmes on Tartus Karlova linnaosas elavad naised ja nende läbipõimunud lood. Tegemist ei ole ühe peategelasega narratiiviga, vaid pigem fragmentaarselt esitatud elulõikudega, mis moodustavad ajapikku koondportree ühe linnajao elanikest – inimestest, kes otsivad armastust, lähedust, enesemõistmist ja rahu. Karlova ise muutub justkui üheks tegelaseks – taustaks ja hingekandjaks, mille majad, tänavad ja verandad peegeldavad tegelaste sisemisi seisundeid. Nende naiste „pruudiks“ olemine pole ainult armastuse küsimus, vaid ka ootuse, loobumise, igatsuse ja mõnikord kibeduse seisund.

Romaanis on tugevalt kohal ajatu naiselikkuse ja igapäevaelu kokkupuutepunkt – väikestes hetkedes, katkistes suhetes, tähendusrikastes vaikustes ja argielu poeesias. Autor kujutab oma tegelasi leebelt ja kaastundlikult, tuues esile nende sisemise tugevuse, isegi kui elu kulgeb tasapisi mööda katkisi radu. Keelekasutus on pehme, kujundlik ja tundlik detailide suhtes. Silla laused kannavad vaikset voolavust, kus igal sõnal on kaal ja igal pausil mõte. Kohati muutub tekst peaaegu poeetiliseks, kuid mitte kunstlikuks – pigem on see sisemisest rütmist kantud looduslik kulg, mis järgib inimhinge mõtlikku liikumist.

Merle Sild on eesti kirjanik ja toimetaja, kelle looming keskendub tihti väikesele inimesele ja tema suhtele keskkonnaga. „Karlova pruudid“ on tema üks isikupärasemaid teoseid, mis ühendab autobiograafilisi jooni, kohatunnetust ja emotsionaalselt laetud kujundimaailma. Tartu Karlova linnaosa, mille omanäoline atmosfäär ja arhitektuuriline mitmekesisus on saanud paljudele loojatele inspiratsiooniallikaks, mängib selles raamatus sümboolset rolli – see on paigana justkui lohutav kest, kuhu jäävad kõlama igatsused ja ütlemata jäänud sõnad. Romaan sobib lugejale, kes hindab meeleolu, süvenemist ja argiilma poeetikat, mis ei vaja suurt sündmust, et kõnetada.