Mees

Merle Jäägeri luulekogu „Mees“ on intensiivne ja otsekohene poeetiline päevik, mis koondab endasse emotsioonide, kogemuste ja suhtepeegelduste kihid. Tekstides segunevad isiklik ja sotsiaalne, romantiline ja toorelt aus, luues lühikestest, kuid teravalt mõjuvatest luuletustest koosneva kogu, mis käsitleb mehekuju erinevaid tähendusi – armastatu, vastane, igatsuse objekt, elu kaaslane või selle puudumine. Raamat ei püüa meeldida ega pehmendada sõnumeid, vaid toob välja otse selle, mis peategelase teadvuses pulbitseb. Luuletuste toon on vahelduv: kord irooniline, kord kurb, vahel hell ja siis jälle karm.

„Mees“ on rohkem kui vaid poeetiline peegeldus armastusest või suhetest – see on ka enese positsioneerimine maailmas naisena, kes vaatab otsa nii ihale kui pettumusele. Kujundid on sageli robustsed, keelekasutus argine ja mõjuv, luule on rütmilt vaheldusrikas ja vaimselt mitmekihiline. Lugeja ees avaneb intiimne maailm, kus iga luuletus on justkui üks episood, killuke tervikust, mida sõnadega lõpuni ei seleta. Väljendusviis on sihilikult toores ja lihvimata, sobitudes hästi Jäägeri loomingulise käekirjaga, milles domineerib isiklik kogemus kui poeetiline allikas. Kogu puudub traditsiooniline jaotus, kuid see mõjub kui läbikirjutatud eluline lugu luulevormis.

Merle Jääger, lavanimega Merca, on Eesti kirjanduses eristuv oma jõulise ja iseseisva häälega. Ta alustas 1980. aastatel punkluuletajana ning on aja jooksul loonud tugeva loomingulise ampluaa nii kirjanduses kui teatris. Tema tekstides on alati tunda ajastut, milles need on kirjutatud, kuid samas ka ajatut isiklikkust, mis puudutab otse. „Mees“ sobitub tema varasemasse loomingusse kui loomulik jätk ja süvenemine, olles nii poeetiline enesekohasus kui ka kommentaar ühiskonnale, milles elatakse. A-Disaini väljaandena on see väikeformaatiline kogu otsekui taskusse mahtuv märkmik emotsioonidest ja mõtetest, mis jäävad meelde just oma vahetuse tõttu.