Meri, mehed, laev ja linnud

“Meri, mehed, laev ja linnud” on 1985. aastal ilmunud novelli- ja jutukogumik, mis koondab mitmete eesti kirjanike loomingut merest, meremeestest ja nende elust. Tekstide kaudu kujuneb kaleidoskoopne pilt meresõidust kui igikestvast inimlikust tegevusest, milles põimuvad töö, oht, lootus ja igatsus. Raamat kutsub lugejat vaatlema nii argiseid juhtumisi kui ka traagilisi sündmusi, mille taustal kerkivad esile inimlik julgus ja püsivus. Teemade valik ulatub kalurite argipäevast ja laevanduse praktilistest külgedest kuni sümboolsete kujunditeni, milles meri on vabaduse ja katsumuse allikas.

Kogumikus on esindatud mitmed tuntud autorid. Jakob Mändmetsa “Katkiraiutud kaljas” käsitleb meremeeste töökatkestusi ja raskusi. August Mälgu lood “Meeste vahel” ja “Kaugesõitja naine” toovad esile nii meestevahelised suhted kui ka kodus ootava perekonna rolli. Eduard Männiku novellid “Härraspäev” ja “Laeva tee” näitavad elu merel erinevate nurkade alt. August Jakobsoni “Tuleviku nimel” peegeldab sotsiaalset vastutust ja ajastu ideaale. Herman Sergo tekst “Roomassaarest Tallinna” viib lugeja meresõidu geograafilisele ja kultuurilisele teljele. Juhan Smuuli lood “’Pühadekari’ hukkumine” ja “Ookeani pale” loovad dramaatilise ja poeetilise meremaailma, Ülo Tuuliku “Öö” lisab atmosfäärilist sügavust ning Aadu Hindi “Vaikne meri, laev ja linnud” lõpetab kogumiku meditatiivse ja sümboolse tonaalsusega.

Koondteos näitab, kui tähtsal kohal on meri olnud eesti kirjanduses ja kultuuris. Autorite erinevad stiilid ja lähenemisviisid loovad mitmekesise pildi meremehe saatusest, mis on samaaegselt praktiline töö ja sümboolne eksistentsiaalne rännak. Kogumik annab tunnistust sellest, et meri on olnud eesti rahva jaoks ühtaegu elatusallikas, väljakutse ja inspiratsiooni allikas, mis on mõjutanud nii inimeste igapäevaelu kui ka kirjandust.