Meie sõbrad, meie tuttavad 3. osa. 1969-1978. Intervjuud
Meie sõbrad, meie tuttavad 3. osa. 1969-1978. Intervjuud
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1980
- 520 lk | Kõvakaaneline | 132 x 171 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Meie sõbrad, meie tuttavad. 3. osa. 1969–1978“ on kogumik intervjuusid, mis koondab endas kümnendi vältel peetud vestlusi eri elualade tuntud ja vähem tuntud inimestega. Tegu on järjega varasematele samanimelistele kogudele, mille eesmärk on olnud jäädvustada vahetuid mõtteavaldusi ja isiklikke vaateid ajastule iseloomulikus võtmes. Kolmas osa keskendub aastatele 1969–1978 – perioodile, mil Nõukogude Eesti kultuuri- ja ühiskonnaelu iseloomustas teatav stabiilsus, ent ka varjatud pinged ja loominguline kohandumine ideoloogiliste raamidega. Intervjuud avavad selle aja meelsust, hoiakuid ja inimlikke tagamaid läbi isiklike lugude.
Teoses vesteldakse kirjanike, kunstnike, õpetajate, teadlaste, inseneride ja teiste eluvaldkondade esindajatega, kelle kaudu joonistub välja ajastu mitmekihiline portree. Iga intervjuu on rohkem kui pelgalt küsimuste ja vastuste kogum – need on sageli vabas vormis jutustused, milles põimuvad eluloolised detailid, tööalased kogemused ja isiklikud tõekspidamised. Mõni vestlus on sisekaemuslik ja filosoofiline, teine jällegi keskendunud konkreetsele valdkonnale või sündmusele. Ühiseks nimetajaks on inimese ja tema aja suhe, olgu see läbi loovuse, töö, perekonna või ühiskondliku panuse. Raamat annab võimaluse näha ka neid, kes avalikus ruumis ei olnud esiplaanil, kuid kelle panus oli oluline.
Kogumiku koostajad jäävad nimeliselt varju, nagu sageli selliste väljaannete puhul tol ajal kombeks, kuid valiku ja toimetustöö põhjal on aimata püüdu säilitada mitmekesisust ja tasakaalu. „Meie sõbrad, meie tuttavad“ sarja kolmas osa jätkab eelkäijate joont, olles väärtuslik allikas nii kultuuriloolasele kui ka lugejale, kes soovib paremini mõista hilissotsialistliku Eesti inimnäolisi tahke. Ajastu dokumentaalsus ja vestluste vahetu toon teevad kogumikust olulise täienduse suulise ajaloo ja mälestuskirjanduse piirimaile jäävate tekstide hulgas.
