Aeg iseendale

Meghann Foye romaan „Aeg iseendale“ põimib omavahel kaasaegse naise töökeskse elu ja sügava igatsuse isikliku ruumi järele. Loo keskmes on ajakirjatoimetaja Camille, kes tunneb, et tema panust ei väärtustata ei töö juures ega sotsiaalsetes suhetes, kuna tal pole lapsi. Kui ta märkab, et kolleegid saavad emaduse tõttu töölt vabandustega eemal olla, tekib tal ootamatu mõte – teeskleda rasedust, et saada endalegi aega iseenda jaoks. Sellest algab satiiriline ja samas tundlik lugu, kus kujutatakse ühe vale kasvamist ja selle tagajärgi nii inimese enesehinnangule kui suhetele ümbritsevatega.

Romaan käsitleb naise rolli ühiskonnas, kus eraelu ja karjäär on tihti pingelises vastasseisus. Camille'i teekond vale ja selle varjamise kaudu sunnib teda oma elu ümber hindama ning küsima, mida ta tegelikult vajab ja väärtustab. Autor avab teravmeelselt, aga samas empaatiaga, kuidas ühiskond seostab väärtustamist sageli traditsiooniliste rollide täitmisega ning kuivõrd keeruline on sellest raamistikust väljuda. Sündmuste arenedes seisab peategelane silmitsi valikutega, mis viivad ta ausama ja teadlikuma eluni – isegi kui see tähendab, et tuleb kohata tagajärgi ja võtta vastutus.

Meghann Foye on Ameerika kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendub peamiselt töötavate naiste elule ja valikutele tänapäeva linnakeskkonnas. Tema kirjutamisstiil ühendab huumori ja enesereflektsiooni, võimaldades lugejal suhestuda tegelaste dilemmadega nii kergelt kui ka mõtteainet pakkuvalt. „Aeg iseendale“ on mitmetähenduslik lugu vabadusest, aususest ja vajadusest seista iseenda vajaduste eest maailmas, kus isiklik ruum pole iseenesestmõistetav.