Printsessi päevikud 4. osa. Printsess ootusõhinas

Meg Caboti „Printsessi päevikute“ sarja neljas osa, „Printsess ootusõhinas“, jätkab Mia Thermopolise värvika elu jälgimist noore kroonprintsessina, kes püüab toime tulla nii tavalise teismelise probleemidega kui ka oma uue rolliga Genovia troonipärijana. Sündmused arenevad peamiselt New Yorgis, kus Mia elab koos emaga, kuid samal ajal ei lase vanaema – range ja aristokraatlik suurhertsoginna – unustada, et Mia ülesanded printsessina on tähtsad ja väärikad. Päevikuvormis jutustatud teos jääb truuks sarja kergele, ent iroonilisele toonile, kus teismelise tüdruku sisekõne on vaheldumisi naljakas, dramaatiline ja siiralt sihipärane.

Selles osas ootab Mia oma elu esimest tõelist suudlust Michaelilt – poisilt, kellesse ta on armunud juba mitmendast raamatust saati. Emotsioonide virvarris tuleb tal samal ajal tegeleda ka kooli, sõprussuhete, ajakirjanduse tähelepanu ning vanaema poolt korraldatud heategevusüritusega, kus Mial tuleb avalikult esineda. Tema katse säilitada tasakaalu isikliku elu ja ametlike kohustuste vahel paneb proovile nii enesekindluse kui ka võime andestada ning areneda. Raamatusse on põimitud mitmeid koomilisi ja piinlikke hetki, mis jäävad siiski soojaks ja elutruuks. Mia sisekõne ja vahetud reaktsioonid muudavad ta tegelaskuju lugejale arusaadavaks ja lähedaseks.

Meg Cabot (snd 1967) on Ameerika kirjanik, kelle noortesarjad, eriti „Printsessi päevikud“, on pälvinud rahvusvahelist tuntust. Tema teoseid iseloomustab kerge ja tempokas stiil, mis ühendab huumori, romantika ja teismeliste argipäeva pinged. Cabot kirjutab peamiselt noortele, kuid tema tekstid puudutavad teemasid, mis on universaalsed – identiteediotsing, kasvamine, ausus iseenda ja teiste suhtes. „Printsess ootusõhinas“ on üks sarja keskseid osi, mis süvendab Mia karakterit ning arendab edasi tema kui printsessi kujunemislugu nooreks naiseks, kellel on küll palju kohustusi, ent ka palju südant ja otsustusvõimet.