Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani

Heino Gustavsoni monograafia „Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani“ on ajalooline uurimus, mis käsitleb tervishoiukorralduse, arstiteaduse ja haiglahalduse arengut Tallinna kontekstis keisririigi ajastu lõpuni. Autor keskendub meditsiini institutsionaalsele ja sotsiaalsele arengule, tuues esile nii linna kui ka vaeste abi korraldamise põhimõtted, haiglate ja sanitaarteenistuste ülesehituse ning arstide ja apteekrite töötingimused. Teos põhineb arhiivimaterjalidel ja kroonikaväljaannetel, pakkudes faktitäpset ja kronoloogiliselt üles ehitatud ülevaadet.

Monograafia sisaldab üksikasjalikke kirjeldusi Tallinna olulisematest meditsiiniasutustest, nagu linna- ja vaestemajad, samuti eraalgatusel loodud haiglad ja sanatooriumid. Eraldi tähelepanu on pööratud Tallinna garnisoni ja vene keisririigi sõjaväearstinduse mõjule linna tervishoiu arengus. Autor käsitleb ka hügieeni, epideemiate tõrjet, vaktsineerimist ja elanikkonna üldist tervislikku seisundit, seades selle kõik laiemasse sotsiaalajaloolisse konteksti. Gustavson ei piirdu meditsiinikorraldusega, vaid vaatleb ka arstide koolituse, teaduse ja rahvameditsiini vahekordi, tuues esile ühiskondlikke muutusi, mis kujundasid meditsiini rolli Tallinna elus.

Heino Gustavson (1922–1998) oli eesti arstiteadlane ja meditsiiniajaloolane, kes tegutses aastakümneid Eesti tervishoiu ajaloo uurijana. Tema töid iseloomustab põhjalik allikate kasutamine, selge teaduslik ülesehitus ja soov asetada meditsiinilugu laiemasse kultuuri- ja ühiskonnaraamistikku. „Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani“ on oluline panus Eesti linnaajaloo ja tervishoiukorralduse uurimisse, jäädes seni üheks kõige terviklikumaks käsitluseks Tallinna meditsiini arengust keisririigi viimastel kümnenditel.