Comte. Uue ühiskonna prohvet
Comte. Uue ühiskonna prohvet
- Seisukord: Rahuldav (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Kirjanduse Selts | 1939
- 160 lk | Pehmekaaneline | 130 x 190 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Max Laossoni teos „Comte. Uue ühiskonna prohvet“ on filosoofilise ja kultuuriloolise taustaga käsitlus 19. sajandi ühe mõjukaima mõtleja, Auguste Comte’i elust ja ideedest. Raamat pakub eestikeelsele lugejale sissevaadet positivismi rajaja mõttemaailma, tuues esile Comte’i katsed luua teaduslikul alusel toimiv ühiskonnakorraldus. Laosson ei piirdu pelgalt biograafiliste faktide esitamisega, vaid püüab mõista Comte’i filosoofiat selle sisemises loogikas ja ajastu kontekstis. Keskseks teemaks on Comte’i arusaam ajaloost kui kolmest arengustaadiumist – teoloogilisest, metafüüsilisest ja positiivsest –, ning tema katsed töötada välja „positiivne religioon“, mis ühendaks teaduse ja moraali.
Teose ülesehitus järgib Comte’i eluetappe, põimides isiklikud arengud ja avaliku mõtte kujunemise üheks tervikuks. Esile tõstetakse tema vaimsed mõjutajad, nagu Saint-Simon, ja konfliktid nii ühiskonna kui ka iseendaga. Samuti käsitletakse Comte’i ambitsiooni luua täiesti uus sotsiaalteadus, mille abil oleks võimalik juhtida ühiskonda samasuguse täpsusega, nagu loodusteadused juhivad tehnilisi protsesse. Laosson analüüsib mõtleja püüdlusi sotsiaalse korra ja moraalse harmoonia poole, viidates ühtlasi nende utoopilistele joontele ning hilisemale kriitikale. Eraldi tähelepanu all on Comte’i katsed institutsionaliseerida oma ideed „inimkonna religioonina“ ja tema kultuslik suhe Clotilde de Vaux’ga, mis mõjutas tugevalt tema hilisemat loomeperioodi.
Max Laosson oli Eesti kultuuriloolane ja kriitik, kelle sulest ilmusid mitmed olulised portreeraamatud Euroopa filosoofidest ja kirjanikest. Teda iseloomustab põhjalikkus allikate käsitlemisel ning oskus siduda ideeline areng isiksuse ja ajastu üldiste suundumustega. „Comte. Uue ühiskonna prohvet“ ilmus Eesti Kirjanduse Seltsi väljaandel ja kuulus sarja, mille eesmärk oli tutvustada maailma mõtteloo suurkujusid eesti keeles. Laossoni käsitlus ei ole pelgalt tutvustus, vaid ka mõtisklus selle üle, millised ideed jäävad püsima ning kuidas filosoofia võib püüda kujundada ühiskondlikku tegelikkust.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
