Seenekuningas. Eesti muinasjutt

„Seenekuningas“ on üks Eesti rahvaluule suurkuju Matthias Johann Eiseni poolt kogutud ja kohandatud muinasjutt, mis pärineb tema rikkalikust muistendite ja rahvajuttude varamust. Lugu kuulub klassikalisse muinasjututraditsiooni, kus peategelane satub ootamatutesse olukordadesse ning peab nutikuse ja julguse abil neist väljuma. Seekordne jutustus viib lugeja metsa, kus kohtutakse salapärase seenekuningaga, olendiga, kelle valitsemine ulatub sügavale metsapõue. Loo käigus põimuvad looduslähedased kujundid, rahvalik sümboolika ja eestipärane maagiline mõtlemine.

Muinasjutt järgib traditsioonilist ülesehitust: alguses kohtutakse tavapärase maailma korraga, mis saab pöörde läbi juhusliku või saatuse juhitud sündmuse, misjärel peategelane peab läbima katsumusi, et jõuda lahenduseni. Seenekuningas kui tegelane kannab endas nii abistaja kui ka proovilepanija jooni, olles mitmetähenduslik ja oma olemuselt seotud looduse müstilise väega. Loos leidub mitmeid elemente, mis kõnelevad sümboolselt inimese ja looduse suhtest ning vanade eestlaste maailmapildist, kus isegi väikseim metsas elav olend võis osutuda vägevaks jõuks.

Matthias Johann Eisen (1857–1934) oli üks silmapaistvamaid eesti rahvaluule kogujaid ja uurijaid, kelle elutööks sai tohutu hulk muistendeid, muinasjutte ja rahvajutte, mille ta süstematiseeris ja avaldas arvukates kogumikes. Ta oli Tartu Ülikooli rahvaluule professor ning tema panus eesti kultuuri jäädvustamisse ja talletamisse on hindamatu. „Seenekuningas“ kui osa tema muinasjutupärandist ilmestab, kuidas Eisen mitte ainult ei kogunud materjali, vaid ka töötles seda viisil, mis säilitab rahvajutu algupärase võlu ning muudab selle ka tänapäeva lugejale kergesti loetavaks ja nauditavaks.