Kuningapoeg ja kuningatütar. Eesti muinasjutt

„Kuningapoeg ja kuningatütar“ on Matthias Johann Eiseni kogutud eesti muinasjutt, mis kuulub kirjastus Ilo välja antud rahvapärimuse sarja. Tegemist on klassikalise muinasjutuga, milles kohtuvad armastus, katsumused ja imeline maailm, kus inimesed, loomad ja üleloomulikud olendid tegutsevad ühises sümboolses ruumis. Jutu keskmes on kuningapoeg, kes asub rännakule, et võita kuningatütre süda, kuid teekond pole lihtne – see sisaldab tarkuseproove, võluvägesid ja vastaste kavalust. Lugu järgib muinasjutule omast ülesehitust: alguses on kord, mis rikutakse, järgneb rännak ja katsumused, ning lõpuks taastub tasakaal koos peategelase küpsemisega.

Matthias Johann Eisen, üks silmapaistvamaid eesti rahvaluule kogujaid ja uurijaid, on selle loo üles kirjutanud 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses rahvajutuvestjate esitusviiside põhjal. Tema töös on säilinud lugude algupärane keeleline ja kujundiline rikkus, mis annab aimu, kuidas muistseid lugusid on suuliselt edasi antud. „Kuningapoeg ja kuningatütar“ on sellelt taustalt muinasjutt, mis kannab edasi nii eesti rahva maailmatunnetust kui ka eetilisi väärtusi, nagu julgus, ustavus ja sihikindlus. Tegu ei ole pelgalt lastele mõeldud looga, vaid ka täiskasvanutele pakub see tähenduste kihti, mis avab inimloomuse müstilises võtmes.

Raamat ilmus 2010. aastal sarjas, mille eesmärk on taaselustada klassikalised eesti rahvajutud uue kujundusega ja ajakohase toimetusega, jäädes truuks algmaterjalile. Sellised väljaanded on olulised kultuurilise järjepidevuse hoidjad, mis teevad kättesaadavaks rahvapärimuse tekstid tänapäeva lugejale. Matthias Johann Eiseni töödel on tänaseni suur väärtus nii kirjandusloo kui folkloori seisukohalt, kuna need talletasid suulise kultuuri kihistusi ajal, mil traditsiooniline elulaad oli kadumas. „Kuningapoeg ja kuningatütar“ esindab selles vallas muinasjutu tüüpstruktuuri ehedal kujul ja on ühtlasi kaunis näide eesti müütilisest mõttemaailmast.