Linnud. Raamat kui kunstiteos

„Linnud. Raamat kui kunstiteos” ühendab linnuteabe ja käed-külge vormi üheks tervikuks. Teos esitleb üle viiekümne linnuliigi alates Euroopast kuni Paapua Uus-Guineani ning seab iga liigikirjelduse kõrvale täpse kujutise, mille ümbert saab perforatsiooni abil eemaldada valge raami. Nii muutub tasapinnaline lehekülg ruumiliseks stseeniks, kus lind astub paberist esile. Mõõdukas tekst selgitab liigile omast tunnust, elupaika ja käitumist; kujutis annab kuju sulestikule, nokale, lennujoonele. Raamat liigub liigilt liigile kindlas rütmis: nimi, lühike iseloomustus, pilt, mis on mõeldud nii vaatamiseks kui ka vormimiseks. Eesmärk on näidata, kuidas vaatlus ja käeline tegevus toetavad üksteist: pildi väljalõige sunnib märkama kontuuri, kirjeldus suunab tähele panema erisusi ning mõistma, miks üks liik eristub teisest.

Kogumik on üles ehitatud nii, et seda saab kasutada mitmel moel. Lugedes saab sirvida liike, võrrelda tiibade siruulatust, nokakuju või sulestiku mustrit ning siduda loetu oma varasema kogemusega pargis, mererannas või metsas. Vormi poolest on raamat ühtaegu teadmist vahendav ja ruumiks avanev: perforatsioonid võimaldavad kujundada lehekülgedest iseseisvaid kompositsioone, mis sobivad näitamiseks riiulil või laual. See võte julgustab aeglast vaatamist: enne kui paberist äär eemaldub, küsib lugeja, kus jookseb linnu kontuur ja milline osa taustast jääb alles. Tekstilises osas püsib fookus selgetel märksõnadel (levik, eluviis, välimus), mis on abiks nii lapsele kui ka täiskasvanule; visuaalne osa annab kohe kontrolli, kas kirjeldus ja pilt klapivad. Nii sünnib kokkuvõttev töövahend, mis sobib ühteviisi kingituseks, koduseks sirvimiseks ja klassiruumi töötoeks, kus iga lehekülg on eraldi stseen ning kogu raamat moodustab järjestatud rännaku linnuriikide vahel.

Väljaanne on eestindatud ja toimetatud kohaliku lugeja tarbeks, mis teeb terminikasutuse ühtlaseks ning juhatab tähelepanu õigetele sõlmpunktidele: liigile iseloomulik tunnus, elupaik, käitumine. Pilt ja tekst liiguvad käsikäes, ilma liigsete kõrvalepõigete või ilustusteta; iga üksus annab piisava info, ent jätab ruumi järgmisele sammu­le — suvevaatlusele, loodusmuuseumis käigule, linnuraamatu kõrvale võtmiseks. Perforatsioon annab loole rütmi: valida leht, vaadata, eemaldada äär, seada pilt stseeni, naasta teksti juurde ja kinnitada, mida märkasid. Raamat ei eelda eelteadmisi, kuid premeerib tähelepanu: mida hoolikam on vaatlus, seda täpsem on tulemus. Nii kasvab sirvimisest mõtestatud tegevus, kus õpe ja vormumine toimivad ühes tempos ning kus iga lehekülg osutab lihtsale põhimõttele: teadmine saab kuju siis, kui seda käega puudutada ja silmaga uuesti üle vaadata.