Ugandi igatsus. Kolmass kogu luuletusi tartu murden

„Ugandi igatsus” on Mats Traadi kolmas luulekogu, mis on kirjutatud tartu murdes ning jätkab autori järjekindlat murdekeele väärtustamist eesti kirjanduses. Kogu tekstikangas põimib endas erinevaid toone ja meeleolusid – kõrvuti esinevad nii lüürilised hetked kui ka teravamad, kriitilised tähelepanekud kaasaja kohta. Traat ei varja oma rahulolematust ühiskondlike muutuste ja üldise ükskõiksuse suhtes, kuid samas ei ole tema kriitika pahatahtlik – pigem kannab see kaasaelamist ja soovi näha midagi kestvamat ja tähenduslikumat. Tartu murde kasutamine annab tekstile intiimsema ja vahetuma kõla, tuues esile sõna kõla, rütmi ja kohalikku vaimset maastikku.

Kogumiku üks keskseid telgi on mineviku meenutamine – seda ei idealiseerita, kuid sellele antakse helge, poeetiline mõõde. Ugandi kui paik, aga ka kui tunnetuslik ruum, esindab mingit kadunud terviklikkust, mida luuletaja tänapäevas enam ei leia. Luuletused kannavad endas nii ajaloolist kui isiklikku mälu, milles kohtuvad lapsepõlvemälestused, kadunud külaelu ja mure praeguse inimliku kaugenemise pärast. Samas ei kao tekstidest ka huumor, mängulisus ja helgus – isegi kui ollakse kriitiline, jääb alles soojus ja usk luule lohutavasse jõusse. Luulekogu on ühtaegu vaoshoitud ja mitmekihiline, pakkudes äratundmist nii murdekeele kõnelejale kui ka üldisemale luulehuvilisele.

Mats Traat on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kelle loomingut iseloomustab sügav side maa, rahva ja keele vastu. Tema töödes peegelduvad ajalugu ja inimsuhted, sageli läbi kohaliku pilgu. Tartu murdes luuletuste kirjutamine on osa tema suuremast püüust säilitada ja esile tõsta eesti keele eri kihistusi. Traadi tekstides on alati tajuda keelelist täpsust ja rütmitunnetust, olgu need kirjutatud kirjakeeles või murdes. „Ugandi igatsus” on selle teekonna loomulik jätk – kogu, mis seisab kindlalt oma murdelise identiteedi eest, kuid samas kõneleb universaalsetest tundmustest: igatsusest, pettumusest ja leppimisest.