Tule rüütamine

Mats Traadi „Tule rüütamine“ on mõtlik ja poeetiline proosateos, mis ühendab autobiograafilisi jooni, mälupilte ning filosoofilisi arutlusi ajast, olemisest ja kirjaniku vastutusest. Tegemist on Traadi hilisema loomingu ühega, kus realistlikku kirjutamislaadi saadab sisemine süvenemine keele, paiga ja aja tähendusse. Lugeja viiakse mineviku ja oleviku piiril liikuvasse mälumaastikku, kus elu fragmendid, lapsepõlvekogemused, ühiskondlikud murrangud ja vaimne seisund moodustavad süveneva sisekaemuse. Tulemuseks on raamat, mis ei järgi klassikalist süžeeliini, vaid kulgeb meditatiivses, mõtisklevas tempos.

Traat käsitleb aja kulgu ja inimese rolli selles kulgemises – millised jäljed jätab inimene endasse ja keskkonda, ning millised jäävad temast alles. Looduskirjeldused, argised seigad ja keeleline täpsus loovad koos tekstilise terviku, kus vaikusel, katkestusel ja varjunditel on sama suur roll kui sõnadel. Paljuski on „Tule rüütamine“ ka kultuuri- ja mälestusteraamat, kus peegelduvad kirjaniku elukogemus ning tähelepanekud Eesti ühiskonna ja vaimse seisundi kohta läbi aastakümnete. Raamat ei püüa õpetada ega lahendada, vaid luua ruum lugeja oma mõtetele ja äratundmistele.

Mats Traat (1936–2022) oli üks olulisemaid Eesti proosa- ja luuleautoreid, kelle loomingus põimusid maaelu kujutamine, ühiskondlikud nihked ja filosoofiline sügavus. Tema keel on täpne, kohati rangelt vormitud, ent alati sisutihe. „Tule rüütamine“ on isiklik ja vaikne raamat, mis peegeldab autori hilisloomingule omast vaoshoitust ja vaimset tasakaalu, olles ühtlasi jätk tema pikaaegsele uurimisele eestluse, mälu ja keele piirimail.