Tants aurukatla ümber

Mats Traadi romaan „Tants aurukatla ümber” on üks olulisemaid teoseid eesti kirjanduses, mille kaudu autor on loonud monumentaalse pildi eestlaste saatusest läbi mitme põlvkonna. Romaani keskseks sümboliks on vana aurukatel, mille ümber koondub tegevus ja mis kehastab järjepidevust ning püsivust poliitiliste režiimide ja ajastute vaheldumise kiuste. Teos on üles ehitatud viie „tantsuna”, millest igaüks avab erinevat ajaperioodi ning kulmineerub viimases osas 1960. aastate ühiskondlike muutuste taustal. Aurukatla motiiv seob inimeste elud ja valikud laiemasse ajaloolisse konteksti, andes teosele sügava sümboolse mõõtme.

Romaanis põimuvad koomiline ja traagiline, eepiline ja lüüriline, luues mitmekihilise pildi maarahva elust. Traat toob esile eestlaste võitluse eneseks jäämise nimel, kaotused ja kohanemised, ent samas ka visaduse ja sisemise jõu. Tegelaste kõnekeel, mida iseloomustab Tartumaa nüansirohke murre, annab tekstile autentse kõla ja lisaväärtuse, muutes kujutatud eluolustiku veelgi usutavamaks. Romaani tugevuseks on ka kaalutletud ja täpne sõnastus, mis laseb nähtaval olla nii argisel kui ka suurel ajaloolisel plaanil. Seetõttu on „Tants aurukatla ümber” saanud kriitika hinnangul eesti proosa tähtteoseks.

Mats Traat (1936–2022) oli eesti kirjanik ja luuletaja, kelle looming on tihedalt seotud maaelu ja ajalooga. Tema teosed kajastavad eestlaste püsivust ja rahvuslikku identiteeti, sageli läbi talurahva kogemuse ja erinevate ajastute. Traat on kirjutanud luulet, jutustusi, romaane ja filmistsenaariume, kuid just „Tants aurukatla ümber” on jäänud tema loomingulise pärandi üheks tipuks. Kirjanikku on hinnatud kui meisterlikku inimesetundjat, kes suutis luua poeetilise ja samas realistliku pildi rahva elukäigust ning ajaloo vältimatust mõjust üksikisikule.