Tants aurukatla ümber

Mats Traadi romaan „Tants aurukatla ümber“ kujutab läbi viie põlvkonna Eesti külaelu muutumist alates 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani. Teos algab talurahva vabanemise ja uute võimaluste tekkimise ajast ning kulgeb läbi maaelu edusammude ja vapustuste kuni nõukogude aja alguseni. Romaan ei keskendu üksikule peategelasele, vaid toob lugeja ette terve galeriitäie tegelasi, kelle kaudu avaneb elu ühe talu, Oru Pearu järglaste ja nende kogukonna ümber. Tegelaste saatused põimuvad ajalooliste sündmustega, mille kaudu kajastub kogu eesti maarahva lugu – nende püüdlused, lootused ja murdumishetked.

Romaani keskne motiiv – aurukatla tants – sümboliseerib tööstuse ja aja progressi, kuid ka pidevat liikumist ja paratamatut muutumist, mis raputab traditsioonilist elukorraldust. Traat kasutab rohket rahvalikku keelt, kohati isegi murdelisi väljendeid, mis aitavad luua realistlikku olustikku ning tugevdavad sidet rahvaliku jutustamislaadiga. Tema lähenemine on samas poeetiline ja allegooriline, kusjuures igapäevased tööd, tavad ja pidustused muutuvad tähenduslikeks märgiks suuremast kultuurilisest liikumisest. Talu, maa, töö ja perekond kujunevad läbi romaani väärtusteks, mis elavad edasi, isegi kui ajastu neid ümber kujundab.

Mats Traat (1936–2022) oli üks olulisemaid eesti proosakirjanikke, kelle looming keskendus eeskätt maaelu ja ühiskondlike muutuste kujutamisele. „Tants aurukatla ümber“ on tema tuntumaid ja mõjukamaid teoseid, mis kujunes kiiresti oluliseks panuseks eesti romaaniklassikasse. See on osa viieosaliseks kasvanud romaanitsüklist, mis annab suurejoonelise läbilõike eesti talurahva arenguloost. Traadi stiil ühendab ajaloolise täpsuse ja poeetilise tunnetuse, luues sügavalt eestimaise, ent samas universaalse loo inimestest, kes püüavad jääda iseendaks muutuvate olude keskel.