Soe õhtu

Mats Traadi luulekogu „Soe õhtu“ on mõtlik ja ajas kulgev tagasivaade, milles põimuvad isiklikud mälukillud, rahulik loodustaju ja vaikne leppimine elu paratamatusega. Kogu luuletused on ajaliselt ja temaatiliselt laialt haaravad, ulatudes noorpõlve meenutustest kuni hilisema elu peegelduse ja vananemise tunnetuseni. Traat ei püüa šokeerida ega üllatada, vaid pigem mõtestab elu selle argises, aga tähendusrikkas kulgemises. Kogu üldtoon on vaikne ja rahulik, kuid samas tunnetuslikult sügav, tajudes teravalt aja möödumist ja selle jälgi inimeses ja looduses.

Luuletustes kohtab nii maastikulisi kirjeldusi kui ka kultuurilisi ja filosoofilisi vihjeid, mis on Traadi loomingule omased. Keel on napp ja kujundlik, sageli looduslähedane, tuues esile puude, valguse, vaikuse ja maa olemasolu kui inimese sisemise elu peegeldajaid. „Soe õhtu“ viitab pealkirjana mitte ainult päeva lõpule, vaid ka eluõhtu soojusele – kergelt melanhoolsele, kuid leplikule seisundile, milles minevik ei tundu enam painav, vaid osana tervikust. Kogu kannab vaikse tänutunde ja igatsusega segatud aktsepteerimise meeleolu, milles ilmneb küpsus ja vaimne kohalolu.

Mats Traat (1936–2022) oli üks olulisemaid eesti luuletajaid ja proosakirjanikke, kelle looming on sügavalt juurdunud eesti maastiku, talupojakultuuri ja rahvusliku identiteedi tunnetusse. Tema luule on järjekindlalt tasakaalukas, mõtestav ja sageli meditatiivne, vältides liigset emotsionaalsust, ent seejuures alati sisemiselt pingestatud. „Soe õhtu“ on tema hilisema loomeperioodi esinduslik teos, milles autor seob kokku isikliku ja universaalse, vaadates tagasi, ent mitte minevikku klammerdudes – pigem selle rahulikku kohalolu tunnistades. Kogu sobib lugejale, kes hindab vaikseid, kuid tähendusrikkaid tekste ja elu sügavamat mõtestamist läbi luule.