Rippsild

Mats Traadi romaan „Rippsild“ on sügavuti minev käsitlus põlvkondade sidemest, maast ja identiteedist, mille keskmes on Eesti külaelu ja selle aeglane, ent paratamatu muutumine. Teos järgib kahe peategelase – isa ja poja – vaateid maailmale ning nende eluteede erinevat kulgemist. Isa kehastab traditsioonilist, maa külge kinnistunud maailmakäsitlust, poeg aga esindab uut aega, mille väärtused ja elurütm viivad ta linnakeskkonda ning võõrandumisele päritolust. Romaani pealkiri viitab nii otseselt rippsillale, mis ühendab küla ja linna, kui ka sümboolselt inimese ja tema juurte vahelisele habrastele sidemetele, mis elu jooksul venivad, kuid täielikult ei katke.

Teose kompositsioon on kahevaateline: esimene osa keskendub isa, talumees Mihkli sisekaemustele ja suhetele kodu, töö ja kogukonnaga, teine osa peegeldab poja, Harri, teekonda eneseotsingute ja identiteediküsimuste kaudu. Harri tajub linnaelu võõruse ja killustatuse kaudu oma juurte tähtsust, ent samas ei suuda ta enam täielikult tagasi pöörduda. Traat käsitleb neid teemasid vaoshoitud, kuid süvitsi mineva stiiliga, milles argipäevane detail omandab laiemad tähendused. Loodus, töö ja vaikus on tekstis pidevad, alateadlikult vormivad jõud. Autor ei paku konfliktidele lõplikke lahendusi, vaid laseb erinevatel vaatenurkadel eksisteerida kõrvuti, luues lugejale ruumi mõtisklemiseks.

Mats Traat (1936–2022) oli eesti kirjanik, kelle looming keskendus tihti maaelule, ajaloolisele järjepidevusele ja inimese suhtele keskkonnaga. Tema proosas põimuvad dokumentaalsus ja poeetilisus, mis annavad tekstidele korraga nii sotsiaalse kui eksistentsiaalse mõõtme. „Rippsild“ kuulub Traadi kesksete romaanide hulka, milles kajastub tema sügav huvi inimpõlvede järjepidevuse ja muutuste suhtes. Traadi rahulik, tähelepanelik ja ajaliselt avar kirjutamislaad võimaldab luua teoseid, kus iga detail on kantud ajalisest ja ruumilisest tähendusest. „Rippsild“ on lugu sisemisest pingest ja vaikivast sidemest, mida inimene kannab, sageli seda täielikult teadvustamata.