Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga. Pommeri aed. Inger

Karmi maailma, kus eesti punane lehm on inimesest ettepoole seatud ning hoolimata kollektiviseerimisest, elektriseerimisest ja agronoomia tormilisest arengust aetakse läbi hobujõul töötava veepumbaga, pole ei ideoloogilistel ega eluolulistel lumehelbekestel jõukohane taluda. Murduvad või põgenevad kangemadki tegelaskujud, kuid suurem osa jääb. Nad väänduvad, määnduvad vaikselt või kivistuvad, püüdes endas säilitada edasielamise mõtet ja tahet. Kaanekujunduses on kasutatud Ivar Leiduse fotot “Äksi endine meierei”.