Kaalukoda. Luuletusi 1960-1964

Mats Traadi luulekogu „Kaalukoda. Luuletusi 1960–1964“ annab mitmekesise ülevaate tema varasemast loomeperioodist, mil autor otsis ja leidis oma poeetilise hääle ühiskondlike muutuste ja sisemise otsingulisuse taustal. Tekstides põimuvad eksistentsiaalne kaalutlemine, looduslähedus ja ühiskonnateemaline tähelepanek. Pealkiri „Kaalukoda“ viitab poeetilisele mõõtmisele, kus iga mõte ja kujund omab tähendust ning vajab tasakaalu leidmist luuletaja sisemaailmas ja ümbritseva tegelikkuse vahel.

Kogumiku luuletused on valdavalt jutustavad, visandades stseene külaelust, looduse rütmidest ja inimese kohast ajas. Traat keskendub sageli tööinimese, talupoja ja tavalise maarahva kujutamisele, püüdes säilitada nende kogemuse autentsust. Ta ei dramatiseeri ega idealiseeri, vaid pigem registreerib elu kulgu tagasihoidlikus toonis ja realistlikus võtmes. Luulekeel on tihedalt seotud eesti maastiku ja kõnepruugiga, milles kajab läbi nii lüüriline tähelepanelikkus kui ka vaikne kriitiline hoiak. Ajuti ilmneb tekstides moraliseeriv alatoon, kuid mitte käsutavalt, vaid elu enda seatud tingimusi tunnetades.

Mats Traat (1936–2022) oli eesti proosa- ja luuleklassik, kelle loomingule on iseloomulik tugev side maaelu ja põlvkondlike muutustega. Ta alustas loojateed luuletajana, kuid saavutas tuntuse ka romaanide ja jutustuste kaudu, milles süvenetakse süvitsi ühiskondlike ja ajalooliste protsesside peegeldustesse inimese igapäevaelus. Traadi varane luule, sealhulgas „Kaalukoda“, on osa sellest alusest, millele ta hiljem oma proosaloomingu üles ehitas. Tema täpne keel, tajutav eetiline mõõde ja sügav seotus maa ja rahvaga teevad temast olulise hääle eesti kirjanduses.