Irdinimene. Türgi oad

„Irdinimene. Türgi oad” on Mats Traadi jutustustekogu, mis peegeldab 1970. aastate maaelu ja kolhoosiaja argipäeva. Lood avavad lugejale pildi tööst ja inimestest, kelle igapäevane elu keerleb põllutööde, masinate rikke ja pideva ajapuuduse ümber. Kevadtalvel ühendatud kolhoosid moodustavad sohvoosi, mille juhiks saab endine miilitsatöötaja. Tema praktiline arusaam, et kord tuleb luua nii majade katustest kui ka juhtimisest, loob realistliku tausta kogu tegevusele. Traat näitab, kuidas töömahukus ja ilmastiku tujukus mõjutavad nii viljakoristust kui ka inimeste elurütmi, tuues esile visaduse, millega talupojad raskustele vastu seisavad.

Kogumikus esitatud lood annavad edasi maaelu pingelisust ja muutuste kulgu, kus igapäevane töö nõuab pidevat kohalolekut ja valmisolekut. Koristamist, külvamist ja heinategevust saadavad masinate rikked ning loendamatud parandustööd. Traat toob esile pühendumise, millega inimesed olukordi lahendavad – töökojas veedetud ööd ja päevad ei ole erand, vaid osa argipäeva paratamatusest. Samas ei kao loo taustalt ka kultuurilised vajadused: rahvamaja, kino ja tants jäävad tagaplaanile, sest esmalt tuleb tagada toiduvaru ja põllutööde lõpuleviimine. Nii kujuneb tööjõuliste talumeeste ja praktikantide tegevusest mosaiik, mis räägib maaelu paratamatusest ja rütmist.

Mats Traat (1936–2022) oli eesti luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik, kelle loomingu keskmes seisid sageli maaelu, looduse ja inimese vahekorra teemad. Ta on tuntud mitmete luulekogude ja proosateoste autorina, kuid erilise tähenduse omandas tema loomingus just talurahva eluolu kujutamine. Traadi tekstides on sageli tunda poeetilist suunitlust ka realistlikes kirjeldustes, mis muudavad tema proosa omanäoliseks ja äratuntavaks. „Irdinimene. Türgi oad” kuulub tema proosapärandisse, mis täiendab tervikpilti autori huvist jäädvustada 20. sajandi teise poole maaelu muutusi ja inimeste sisemist püsivust.