Inger

Mats Traadi romaan „Inger” jutustab loo noorest naisest, kes naaseb pärast mõnda eemalviibitud kuud saarele ja peab uuesti kodunema. Juba esimestel sammudel toob jutustus esile kodutunde ja võõristuse segunemise – peategelane näeb tuttavaid kohti, kuid tajub neid korraga võõra ja uue pilguga. Ta tunneb, et on justkui uuesti tulija, keda ootab ees vajadus kohaneda nii keskkonna kui ka iseendaga. Tagasituleku ja koduse elu vahel püsib pidev pinge, sest kodu ei ole enam pelgalt tuttav paik, vaid ka vaimne väljakutse, kus tuleb taas üles ehitada oma roll ja kuuluvus.

Romaani keskmes on Ingeri sisemine võitlus enese leidmise ja kohanemisega. Tema elus on esikohal õpetajaamet, mida ta võrdleb joonitud paberiga – raamistikuga, kuhu kool kirjutab oma käsud ja keelud. Sellises keskkonnas peab ta otsustama, kui palju jääda truuks oma sisemisele vabadusele ja kui palju alluda kohustustele. Traat kujutab tundlikult, kuidas üksik indiviid suhestub kogukonna, töö ja koduga, tuues esile nii koduigatsuse kui ka võõrandumise momente. Nii saab romaanist lugu isikliku ja ühiskondliku mõõtme ristumisest, kus kodu tähendab ühtaegu turvalisust ja pinget.

Mats Traat (1936–2022) oli eesti kirjanik ja luuletaja, kelle loomingus on olulisel kohal maaelu, kodupaiga ja inimese sisemiste otsingute kujutamine. Tema teosed, olgu luule või proosa, on tihti seotud looduse ja inimese vaimse olemusega. Traadi stiil on poeetiline, detailitäpne ja samas realistlik, pakkudes sügavaid mõtisklusi inimese kohast oma ajas ja paigas. „Inger” on üks näiteid tema proosast, kus ta ühendab intiimse enesekaemuse ja laiemad ühiskondlikud taustad, andes edasi ajastu meeleolusid ja üksikisiku sisemisi pingeid.