Ajalaulud. Luulet 1986-1989

Mats Traadi luulekogumik „Ajalaulud. Luulet 1986–1989“ koondab tekste, mis on kirjutatud murrangulistel aastatel Eesti lähiajaloos – perioodil, mil ühiskondlikud nihked ja vaimne ärkamine said aina selgemini sõnadesse valatud. Need aastad, mis eelnesid taasiseseisvumisele, peegelduvad Traadi luules isikliku kogemuse ja kollektiivse mälu pingeväljas. Tema tekstid ühendavad rahulikult kulgeva keelekasutuse ja sügava sotsiaalse allteksti, avades nii inimese suhet ajaga, muutustega ja juurtega. Luule ei tegele päevapoliitikaga otseselt, kuid tajub tähelepanelikult ühiskondlikke tõukeid ja alateadvusse ladestunud pingeid.

Kogu toob esile aja mitmetähenduslikkuse: see on nii mälestuste vool, rahvuse kestmise mõõdupuu kui ka individuaalne sisekaemus. Traat kasutab maalähedasi kujundeid, viiteid loodusest ja maast, kuid need ei kujuta pelgalt keskkonda – need toimivad sümbolitena ajalisuse, järjepidevuse ja hääbumise kohta. Luuletustes on nii mõtlikku vaikust kui ka ajendatud selgust, nii isiklikku kõnet kui ka üldistavat tooni. Traat ei püüa kõnetada lugejat manifestina, vaid pigem vaikse, aga järjekindla tähelepanuga, milles kajab nii lootus kui ka kriitiline realism. Aeg ei ole ainult taust, vaid peategelane – hääl, mille kaudu kõneleb terve põlvkond.

Mats Traat (1936–2022) on olnud üks mõjukamaid Eesti kirjanikke, kelle looming ulatub luulest proosa ja näidenditeni. Tema töödes on alati keskne koht olnud maastikul, ajal ja inimesel selle sees. Traadi luule ei ole efekti otsiv ega retooriline, vaid selgepiiriline ja tunnetuslikult sügav. „Ajalaulud“ tähistab ajastut, kus luuletaja roll ei piirdunud pelgalt sõnade leidmisega, vaid kujunes osaks ühiskondlikust tunnetusest. See kogu on väärtuslik dokument nii ajast kui ka autorist – tema võimest jäädvustada vaiksel moel suurte muutuste sosinaid.