Räägivad

Mati Undi „Räägivad“ on proosatekstide kogu, mis koondab endasse novellilikke, žanripiire painutavaid palu, kus domineerivad katkendlikud, sageli teadlikult katkena mõjuvad kõneviisid ja killustunud vaatepunktid. Teoses astuvad esile erinevad tegelased ja hääled, kes justkui kõnelevad üksteisest mööda, moodustades üheskoos omamoodi kooris kõlava kollaži. Autor kasutab päeviku, kuulduse, sisemonoloogi ja reportaaži elemente, rõhutades niiviisi subjektiivsuse ja tõlgenduse määravat rolli igasuguses inimlikus väljenduses. Kogu struktuur on üles ehitatud nii, et tekib pidev nihestus traditsioonilise narratiivi suhtes – lugu ei liigu edasi selges loogilises järgnevuses, vaid kihistub ja põrkub eri tasanditel.

„Räägivad“ avab ruumi tegelaste siseilmas toimuvatele protsessidele, olgu selleks võõrandumine, isikliku identiteedi otsing või suutmatus leppida sotsiaalse rollijaotusega. Ühiskondlikke teemasid ei käsitleta otseselt, vaid need kumavad läbi killustatud ja sageli iroonilise keelekasutuse. Undi tegelaste mõtted, hüüdlaused, argised tähelepanekud ja meeleolumuutused moodustavad tekstiruumi, kus olmelisus põimub absurdiga. Kordused, katkestused ja suunamuutused teevad teosest pingelise ja intensiivse lugemiskogemuse, mis eeldab lugejalt kaasa mõtlemist ja sisu rekonstrueerimist alateadlike niidistikena.

Mati Unt (1944–2005) oli eesti kirjanik, lavastaja ja kultuurielu uuendaja, kelle loomingut iseloomustavad eksperimentaalsus, intertekstuaalsus ja psühholoogiline süvenemine. Kirjandusse tuli ta noorena ja tõusis kiiresti tähelepanu keskpunkti oma värske stiili ja ühiskonnakriitilise hoiakuga. „Räägivad“ kuulub tema 1980. aastate loomingusse, mil ta liikus järjest enam modernistliku ja postmodernistliku väljenduslaadi poole. Unti tekstides on oluline koht keelel ja selle mõjul tegelikkuse kujundamisel, ning ka selles kogumikus on näha tema püüdu nihutada proosa piire uutele territooriumidele.