Must mootorrattur

„Must mootorrattur“ on Mati Undi jutustuste ja esseede kogumik, mis ilmus 1976. aastal. Teos toob kokku erinevas vormis lood, kus autor põimib mälestusi, kultuurilisi tähelepanekuid ja fantaasiamänge. Sisukorras leiduvad nii dokumentaalsemad vaated, näiteks „Lehekülg eesti kultuuri ajaloost“, kui ka mängulisemad ja absurdi kalduvad palad, nagu „Tirooli naljad 1948“ või „Ratsa üle Bodeni järve“. Jutustus „Must mootorrattur“ ise annab pealkirja kogu raamatule ning kujundab kogu kogumiku üheks tervikuks, kus reaalsus ja väljamõeldis kohtuvad. Teos peegeldab Undi kalduvust siduda argielu grotesksete ja filosoofiliste elementidega, pakkudes lugejale nii äratundmist kui ka ootamatuid mõttemänge.

Raamatus esinevad tekstid liiguvad ajaliselt ja ruumiliselt eri paikadesse. „Krakow“ ja „Via regia“ viivad lugeja Euroopa kultuurilisse miljöösse, samas kui „Igavesti surev talu“ ja „Kala kättemaks“ toovad esile kodusema või muinasjutulise atmosfääri. „Stseene näidendist Good bye, baby“ lisab kogumikule teatrilise mõõtme, avades Undi loomingu sidemeid lavakunstiga. Kõik need palad loovad pildi autorist, kes ei piirdu ühe žanri või vormiga, vaid kombineerib erinevaid väljendusviise. Nii saab lugeja osa korraga nii esseistlikust mõtisklusest kui ka ulatuslikust mängulisest fantaasiast.

Mati Unt (1944–2005) oli eesti kirjanik, lavastaja ja dramaturg, kelle loomingus põimuvad ühiskondlikud ja filosoofilised teemad isikliku poeetilise vaatega. Ta oli 1960.–1970. aastate kirjandusuuenduse keskseid tegelasi, kelle proosa ja näidendilooming nihutasid piire realistliku ja eksperimentaalse vahel. „Must mootorrattur“ on hea näide tema varasest loomeperioodist, kus esseistlik vaade ja ilukirjanduslik mängulisus põimuvad üheks. Unti peetakse autoriks, kes suutis sügavuti mõtestada nii eesti kultuuri kui ka inimese eksistentsiaalseid küsimusi, tehes seda alati omanäolise ja äratuntava stiiliga.