Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast

Mati Õuna teos „Kindel linn ja varjupaik. Läänemeremaade kindlusi kesk- ja uusajast” annab ülevaate sõjalisest ehituspärandist Läänemere piirkonnas, keskendudes kindlustele, mis rajati keskajast kuni uusajani. Raamat hõlmab tänapäeva Eesti, Läti, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa alasid ning käsitleb kindluste arengut nii kaitsefunktsiooni kui ka arhitektuuriliste lahenduste kaudu. Autor vaatleb, kuidas ajastu sõjandustehnilised uuendused ja geopoliitilised muutused mõjutasid kindluste kuju, materjale ja paigutust, viies kivist linnustest bastion-tüüpi rajatiste ja suurtükitule ajastuni.

Raamatu ülesehitus on temaatiline ja kronoloogiline, tuues esile eri tüüpi kindlused – ordulinnused, linnakindlustused, lossid, bastionid ja rannakaitserajatised. Lisaks visandatakse ka laiem kultuuriline ja poliitiline taust, mis selgitab, miks teatud ehitised rajati kindlatesse paikadesse ning millist rolli nad mängisid kohalike võimude ja elanikkonna jaoks. Teksti toetavad skeemid ja fotod, mis aitavad visualiseerida kirjeldatud struktuure ning annavad aimu nende praegusest seisukorrast. Paljud kindlused on tänapäeval kultuurimälestised, ent raamatus käsitletakse neid esmalt kui funktsionaalseid ja strateegilisi ehitisi oma aja kontekstis.

Mati Õun on eesti sõjaajaloolane ja populaarteaduslike raamatute autor, kelle tööd keskenduvad valdavalt Läänemere regiooni sõjalisele ja merenduslikule ajaloole. Talle on iseloomulik süsteemne käsitlusviis, mida toetab lai ajalooline taust ja rohked faktid. „Kindel linn ja varjupaik” sobitub tema varasemasse loomingusse, olles ühtaegu hariv ja visuaalselt informatiivne ülevaade arhitektuurist, mis kandsid läbi sajandite korraga nii kaitse, võimu kui pelgupaiga tähendust.