Rahvuskommunistid. Enn-Arno Sillari ja teised

Raamat analüüsib Eestis ja paguluses kujunenud rühmitust, mida hakati nimetama rahvuskommunistideks. Autor keskendub selle liikumise peamistele tegelastele, näiteks Enn-Arno Sillarile ja tema kaaslastele, ning uurib, kuidas nad püüdsid ühendada rahvusliku identiteedi ja marksistliku ideoloogia. Tekst tugineb arhiiva- ja kirjavahetuse materjalidele, sealhulgas haruldaste memuaaride fragmentidele. Autor käsitleb nii avalikke seisukohti kui salajasi kohtumisi, mis toimusid mitmes Euroopa linnas.

Teises osas uurib autor liikumise mõjust nii pagulaskogukondadele kui ka sisemaise vastupanu organisatsioonidele. Läbivaks teemaks on võimu suhete ja usalduse piiride määratlemine erinevatel poliitilistel tasanditel. Raamat jälgib, kuidas kirjatõendid ja mälestused kombineeruvad intervjuude ja diplomaatiliste dokumentidega. See võimaldab mõista, miks rahvuskommunistide idee pälvis mõne ringkonna toetuse ja põhjustas samal ajal tõrjumaailmad. Analüüsi raamistik võimaldab kaardistada ideede levikut ja reageeringuid ajakirjanduses. Tekst eristab argumente, mis jõudsid avalikkuseni, ja neid, mis jäid arhiividesse. Iga peatükk käsitleb eraldi valdkonda, nagu majanduspoliitika või kultuuriline representatsioon, andes selge ülevaate seotud diskussioonidest.

Huvitava aspektina tõstatab autor küsimuse rahvuskommunistide pärandist tänases poliitilises diskussioonis. Tõlgendus näitab, kuidas minevikus välja kujunenud suhted ja teooriad võivad anda mõistmiselaimu kaasaegsete liikumiste analüüsiks. Lõpus on esitatud mõtteid uurimisvõimaluste kohta ja avatud dialoogiallikad arhivaalide täiendavaks läbivaatamiseks. Tekst kutsub lugejat üles üle vaatama seniseid arusaamu ja kaaluma, millised tegurid olid määravad ideoloogilise pühendumuse kujunemisel. Kirjalik materjal annab aluse diskussiooniks, kuidas ajalookirjutus kannab edasi paradokse ja vastuolusid. See pakub selgitust nii poliitiliste otsuste kui isikliku motiivideraamistiku seostele.