Eesti keele käsiraamat

„Eesti keele käsiraamat” on süsteemne teatmeteos, mis koondab õigekeelsuse ja grammatika põhisuunised ühte köitesse. Käsiraamat selgitab õigekirja ja häälduse põhimõtteid, sõnaliikide ehitust ning käänamise ja pööramise korra. Eraldi osad käsitlevad lauseõpetust ja sõnajärge, kirjavahemärkide kasutust ning lühendite, arvude ja kuupäevade kirjutamist. Kogumik toob kokku nimekirjad ja reeglid, mis puudutavad nimede käänamist, liitsõnu, ühend- ja kokku­kirjutust, võõrsõnade kohandamist ning sõnamoodustuse tavasid. Käsiraamatu eesmärk on anda norm, mida on võimalik kohe rakendada nii õppetöös kui toimetamisel; seetõttu on näited valitud argistest tekstidest, kus vormi ja tähenduse seos on kiiresti kontrollitav. Teosest leiab ka stiili ja teksti koostamise põhimõtteid: kuidas vältida tarbetuid kordusi, kuidas hoida sõnastus ühemõtteline, millal eelistada lühemat konstruktsiooni ning kuidas kohandada sõnavara eri sihtrühmadele.

Köite ülesehitus toetab kiiret leidmist. Peatükid on jaotatud loogilisteks plokkideks (õigekiri, morfoloogia, süntaks, kirjavahemärgid, kasutus), sisukorrast viivad viited ristkasutusse ning registrid koondavad võtmesõnad ja probleemsed vormid. Paradigmatabelid ja näidiskäänded annavad kohe ülevaate tüübinõuetest; kõrvutused selgitavad, millal kaks kuju on lubatud ja millal üks on norm. Teksti sees on juhised, mis aitavad otsustada: kas ühendi osad kirjutada kokku või lahku, millise käänamisviisi järgi sõna painutada, kuidas ühitada arvsõnad nimetuse ja lühendiga, kuhu asetada sidesõna, kui lause jaguneb mitmeks liigendis. Käsiraamat ei paku „erandeid erandi pärast”, vaid seob üksikjuhtumi üldise reegliga; see võimaldab ühtlustada keelekasutust ilma erandite mehaanilise pähetuupimiseta. Nii on võimalik liikuda küsimuselt lahenduseni ühe lehekülje piires ja kinnitada valik kontrollnäitega.

Praktilises kasutuses on teos toimetaja, õpetaja, ajakirjaniku ja üliõpilase tööriist. Õppetunnis aitab see seada harjutuse lähtekoha ja kontrollida vastust; toimetamisel annab see ühtlase mõõdu nii pealkirja, tabeli kui allmärke juures; avalikus suhtluses hoiab see teksti kooskõlas kasutusnormiga, kui tuleb koostada määrust, juhendit või teadaannet. Kogumik sobib ka enesekontrolliks: lugeja saab teha nimekirja korduvatest küsimustest (komakoht, sidekriips, liitsõna, käänamis­kõikumine), märgistada lemmikviited ja sõlmida endaga kokkuleppe, et vaidluse korral vaadatakse otsus järele. Selline tööviis aitab hoida keelekasutust selge ja prognoositava: küsimus sõnastatakse, reegel leitakse, näide kinnitab ning sama loogika rakendub järgmises tekstis. Käsiraamatu väärtus peitubki selles, et lugeja saab teha otsuse ilma pikale otsingule või ebakindlale vaistule lootmata — kord juba leitud lahendus muutub püsivaks töövõtteks.