Eesti lihtlause probleeme

“Eesti lihtlause probleeme” on Mati Erelti uurimus, mis ilmus Eesti Raamatu kirjastusel 1979. aastal. Teos kuulub keeleteaduslike käsitluste hulka ning keskendub eesti keele süntaksi põhiküsimustele. Raamatus on tähelepanu all lihtlause olemus, selle erinevad aspektid ja kirjeldamise põhimõtted. Autor püüab avada lause kui keeleüksuse toimimist ning näitab, kuidas seniseid teoreetilisi käsitlusi on võimalik edasi arendada ja täpsemaks muuta.

Olulise teemana käsitletakse propositsioonilist struktuuri ja selle elemente. Erelt analüüsib, millisel viisil lause sisu jaguneb väiksemateks tähendusüksusteks ning kuidas neid saab süstemaatiliselt kirjeldada. Teos toob sisse ka uusi lähenemisviise lauseliikmete ja tegumoe määratlemisele, pakkudes alternatiive varasematele käsitlustele. Selline lähenemine andis uurimise ajal olulise panuse eesti süntaksi teooriasse ning on jäänud aluseks mitmele hilisemale keeleteaduslikule tööle.

Mati Erelt (sündinud 1941) on eesti keeleteadlane, kelle peamine uurimisala on eesti keele grammatika ja süntaks. Ta on töötanud Tartu Ülikoolis, kus on olnud professor ning andnud märkimisväärse panuse eesti keele uurimisse ja õppevahendite koostamisse. Erelti sulest on ilmunud arvukalt teadusartikleid ja monograafiaid, lisaks on ta üks eesti keele grammatika põhikäsiraamatute koostajaid. Tema tööd on mõjutanud nii akadeemilist keeleteadust kui ka eesti keele õpetust kõrgkoolides ja koolides.