Masinaehitaja käsiraamat 2. osa

„Masinaehitaja käsiraamat“ on mitmeköiteline teatmeteos, mille teine osa keskendub masinaehituse spetsiifilistele valdkondadele. Teos annab süsteemse ülevaate masinaehituse konstruktsioonilistest ja tehnoloogilistest alustest ning toob välja põhimõtted, millele tuginevad erinevate masinate ja mehhanismide töökindlus, ohutus ja tõhusus. See ei piirdu ainult teooriaga, vaid pakub ka praktilisi näiteid ja arvutusmeetodeid, mis olid mõeldud kasutamiseks inseneridele, tehnikutele ja üliõpilastele. Raamat on üles ehitatud loogiliselt, nii et lugeja saab liikuda üldistelt konstruktsioonireeglitelt detailsete lahenduste juurde.

Käsiraamatu teises köites käsitletakse laialt tõsteseadmeid, peenmehhanisme ja nende elemente, pöörates tähelepanu nii materjalide valikule kui ka konstruktsioonilistele eripäradele. Eraldi peatükid on pühendatud hüdroajamitele, mis on olulised mitmesuguste masinate töö juhtimiseks ja automatiseerimiseks. Lisaks antakse ülevaade masinaehituse tehnoloogiast, sealhulgas töötlusviisidest ja tootmise korraldusest. Teos oli mõeldud abivahendiks nii projekteerimisel kui ka tootmise juhtimisel, pakkudes standardiseeritud teadmisi ja usaldusväärseid arvutustabeleid. Selline lähenemine muutis käsiraamatu igapäevaseks töövahendiks tehastes ja projekteerimisbüroodes.

„Masinaehitaja käsiraamat“ kuulus oma aja olulisemate tehniliste teatmeteoste hulka Eestis ja laiemalt Nõukogude Liidus. Raamatu koostamisel osalesid mitmed erialaspetsialistid, kes koondasid kokku tollal aktuaalse teadmise masinaehituse valdkonnast. Tänu põhjalikule käsitlusele ja detailitäpsusele oli see laialdaselt kasutusel insenerihariduses ja tootmises, aidates kujundada tervet põlvkonda masinaehitajaid. Teose teine köide on seega osa laiemast teadmiste kogumist, mille eesmärk oli tagada masinatööstuse areng ja ühtne tehniline tase.