Tulevik on ajalugu

„Tulevik on ajalugu. Kuidas totalitarism Venemaal taas maad võttis” on Masha Gesseni uurimuslik teos, mis püüab mõista Venemaa arengut pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Autor põimib seitse elulugu, mille kaudu avaneb lugejale läbilõige ühiskonnast – inimesed, kes kasvasid üles lootuses demokraatiale, ent pidid pealt nägema selle lagunemist ja autoritaarse korra tagasitulekut. Isiklikud lood on asetatud laiemasse ajaloolisse ja sotsioloogilisse konteksti, mille abil Gessen selgitab, miks demokratiseerimisprotsess ei kandnud vilja ja kuidas „homo soveticus” mentaliteet jäi ühiskonda edasi kummitama.

Raamat ei piirdu pelgalt poliitilise ajalooga, vaid kirjeldab ka ühiskondlikke hoiakuid, igapäevaelu ja inimeste psühholoogiat, mis kujundasid Venemaa arengusuundi. Gessen küsib, kuidas tuleks nimetada tänast riigikorda, kui see ei vasta enam klassikalisele demokraatiale, ent ka mitte täielikult Nõukogude totalitarismile. Teos toob esile, et riiklik võim ja ühiskondlik passiivsus on omavahel seotud nähtused, mis taastoodavad autoritaarsust. Nii kujuneb teosest lai käsitlus, mis üritab näha tervikut, mitte üksnes poliitilise „elevandi” üht osa, vaid kogu loomust koos selle vastuoludega.

Masha Gessen on 1967. aastal Moskvas sündinud ajakirjanik, kirjanik ja inimõiguslane, kes tegutseb praegu Ameerika Ühendriikides. Ta on kirjutanud üheksa raamatut, sealhulgas Vladimir Putini elulooraamatu „Näota mees”, ning olnud pikka aega kriitiline Vene poliitika ja ühiskondlike arengute suhtes. Tema loomingut iseloomustab isikliku kogemuse ja analüütilise põhjalikkuse ühendamine, mis teeb tema teosed ühtaegu emotsionaalseks ja faktitäpseks. „Tulevik on ajalugu” pälvis 2017. aastal USA riikliku raamatuauhinna ning leidis tunnustust mitmetelt mõjukatelt väljaannetelt, kinnistades Gesseni positsiooni rahvusvaheliselt tunnustatud mõtlejana.