Mata Hari. Tantsijanna, kurtisaan, salakuulaja

Mary W. Craigi raamat „Mata Hari. Tantsijanna, kurtisaan, salakuulaja“ avab ühe 20. sajandi alguse legendaarseima ja samas vastuoluliseima naise eluloo. Hollandi päritolu Margaretha Geertruida Zelle lõi endale Pariisis uue identiteedi eksootilise tantsijanna Mata Harina, kes paelus publikut oma lavakujunduse ja sensuaalsusega. Ta saavutas kiiresti kuulsuse ning samas ka positsiooni kurtisaanina, kelle seltskonda otsisid jõukad ja mõjukad mehed. Autori kirjelduses on Mata Hari elu olnud pidev lavastus ja müüt, mille ta ise enda ümber punus. Tema fantaasiad ja väljamõeldud lood muutusid osaks tema avalikust kuvandist ning tagasid talle koha Euroopa kõrgseltskonna huviorbiidis.

Saatuslikuks osutus Esimese maailmasõja aeg, mil Mata Hari seotus luuretegevusega viis ta traagilise lõpuni. Teda värbasid oma teenistusse nii sakslased kui ka prantslased, ning tema liikumine kahe poole vahel tekitas üha rohkem kahtlusi ja süüdistusi topeltmängus. Raamat toob esile, kuidas senised lavalood ja väljamõeldised said nüüd osaks reaalsest spionaaži- ja sõjamasinast, kus valed maksid elu. 1917. aastal arreteeriti Mata Hari Prantsusmaal ja hukati süüdistatuna salakuulamises. Autor näitab, kuidas tema isikust kujunes ühtaegu nii tragöödia kui ka farss: naine, kes püüdis elada müüti, sai lõpuks ohvriks sõjaaja paanika ja poliitiliste kaotuste õigustamise vajadusele.

Mary W. Craig on šoti ajaloolane ja kirjanik, kes on keskendunud 20. sajandi ajaloosündmuste ja silmapaistvate isiksuste käsitlemisele. Tema teosed seovad põhjaliku arhiivitöö ja eluloolise jutustuse, tuues lugejani keeruliste saatuselugude inimliku mõõtme. „Mata Hari. Tantsijanna, kurtisaan, salakuulaja“ on üks tema tuntumaid uurimusi, mis lahkab müüdi taga olevat inimest ja asetab Mata Hari loo laiemasse ajaloolisse konteksti. Craig ei piirdu pelgalt sensatsioonilise legendi kordamisega, vaid analüüsib kriitiliselt, kuidas ühiskond, poliitilised olud ja isiklikud valikud kujundasid ühe naise traagilise lõpu.