Frankenstein

Keegi ei suuda mõista ahastust, mida tundsin sel lahtise taeva all külmas ja märjas veedetud ööl. Kuid ma ei pannud tähele halba ilma, mu vaimusilma ees olid kurjuse ja meeleheite pildid. Mõtlesin olevuse peale, kelle olin inimeste hulka saatnud, ning andnud talle tahte ja vabaduse teha selliseid hirmutegusid, nagu ta nüüd oli korda saatnud. Ta tundus mulle minu enda vampiirina, minu enda hauast tõusnud hingena, kes on sunnitud hävitama kõike seda, mis mulle kallis on.
Igal ajastul on oma tondilood. tondidki vananevad ja lähevad moest. Ja enamasti ei jää õudusromaanide autorid kirjanduslukku püsima.
Mary Shelley "Frankensteinil" oli rohkem õnne. Kirjutatud gooti õudusromaanide vaimus – "et lugeja pelgaks tagasi vaadata, et veri ta soontes tarretaks", nagu märgib autor eessõnas –, sai teosest ometigi midagi rohkemat: enese teadmata pani autor aluse uuele žanrile. "Frankensteinil" õnnestus olla maailma esimene avaldatud teaduslik-fantastiline romaan.
Mary Godwin sündis 30. augustil 1797 Londonis üsna tuntud kirjanduslikus perekonnas. Isa William Godwini mõni aasta varem kirjutatud raamat oli käsiraamatuks parlamendireformi taotlejate radikaalsele tiivale ning ema Mary Wollstonecraft oli avaldanud naiste õiguste kaitseks teose A Vindication of the Rights of Women (1792), mis tegi ta esimeseks silmapaistvaks naisõiguslaseks.