Neli kummituslugu

Mary Louisa Molesworthi kogumik „Neli kummituslugu” koondab neli lühijuttu, milles põimuvad gootilik õhustik, aeglane pinge kasv ja inimliku alateadvuse tumedamad varjud. Need lood ei toetu verdtarretavatele efektidele ega kiirele tegevusele, vaid loovad aegamisi kasvava õõva tunde, kasutades selleks vanu maju, sosistavaid varje ja seletamatuid tundeid. Teemadeks on kaotus, igatsus, süütunne ja elu pärast surma – küsimused, mis kõnetasid lugejaid juba autori eluajal ning mõjuvad endiselt ajakohasena oma vaikse rahutuse kaudu.

Kogumikus sisalduvad jutud viivad lugeja eri paikadesse: kord vanasse häärberisse, kus minevik ei ole veel möödunud, kord pealtnäha süütusse olukorda, mis peidab endas seletamatuid sündmusi. Molesworthi tegelased ei ole kangelased ega kurjategijad, vaid tavalised inimesed, kes satuvad kokku millegagi, mis jääb nende mõistuse piiridest välja. Autor suudab tabada hetke, mil reaalsus hakkab mõranema, ning teeb seda vaoshoitult, jättes ruumi lugeja enda ettekujutusele ja sisetundele. Just see kaudne ja vaikne lähenemine teeb lugudest mõjusad ja kestva mõjuga.

Mary Louisa Molesworth (1839–1921) oli briti kirjanik, keda tuntakse eelkõige tema lasteraamatute ja üleloomulike juttude poolest. Ta kirjutas mitmeid kummituslugusid, mis olid suunatud nooremale publikule, kuid kõnetavad ka täiskasvanuid oma tasakaalustatud kõhedustunde ja moraalse allhoovuse kaudu. Teda on sageli võrreldud M. R. Jamesi ja E. Nesbitiga, kuid tema käekiri on isikupäraselt hillitsetud ja emotsionaalselt täpne. „Neli kummituslugu” pakub vaikset, ent tungivat pilku ühe ajastu hirmudesse ja lootustesse, kus üleloomulik ei olnud niivõrd õuduse, kuivõrd lahendamata tunde kujund.