Kadunud aastad

Mary Higgins Clarki põnevusromaan „Kadunud aastad“ algab haruldase piibliteksti kadumise ja mõrvalooga, mis viivad lugeja perekondlike saladuste ja ajalooliste mõistatuste keskmesse. Loo keskmes on ajaloolane ja professor Jonathan Lyons, kes leiab peidetud kirja, mille autoriks on väidetavalt Jeesus ise. Peagi pärast avastust tapetakse ta salapärastel asjaoludel omaenda kodus. Tema tütar Mariah naaseb lapsepõlvekoju, et isale kuulunud dokumenti otsida ja juhtunu tagamaid mõista, sattudes seejuures vastuollu oma ema, sõprade ja isa kolleegidega. Tõde näib olevat seotud nii usulise pühaduse kui ka maiste kirgede ja kadedusega.

Romaani süžee kulgeb paralleelselt kahe tasandi vahel: ühelt poolt on käsitlusel haruldane religioosne tekst ja selle võimalik tähendus, teiselt poolt aga perekonnadünaamika ja inimestevahelised pinged. Clark seob oskuslikult ajaloolise intriigi ja kaasaegse kriminaaljuurdluse, kujundades pingelise atmosfääri, kus iga tegelane tundub hetkeks kahtlane. Mariah on loo kandvaks hääleks – tema sisemised kõhklused ja uurimistöö avavad järk-järgult kihte, mis puudutavad mitte ainult mõrva lahendamist, vaid ka minevikus tehtud valikute lahtimõtestamist. Läbivaks teemaks jääb usaldus – selle olemasolu ja puudumine –, ning küsimus, mida inimene on valmis saladuste nimel varjama või ohverdama.

Mary Higgins Clark (1927–2020) oli Ameerika menukirjanik, keda tuntakse eelkõige kui psühholoogilise põneviku žanri viljelejat. Tema teosed keskenduvad sageli naistele, kes satuvad ohtlikesse olukordadesse ja otsivad vastuseid keerulistes perekondlikes või ühiskondlikes suhetes. Clarki käekiri on iseloomulik oma ladusa jutustuse, tempoka sündmustiku ja pingete järkjärgulise kuhjumise poolest. „Kadunud aastad“ esindab neid tunnuseid selgelt, ühendades ajaloolise müsteeriumi ja isikliku tragöödia ühtseks tervikuks, mis hoiab lugejat lõpuni kaasa mõtlemas ja oletamas.