Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940
Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939-1940
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Tänapäev | 2008
- 295 lk | Kõvakaaneline | 148 x 222 mm
- ISBN: 9789985626320
- Keel: eestikeelne
Martti Turtola teos „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ keskendub Eesti sõjaväejuhi ja riigitegelase Laidoneri rollile Eesti iseseisvuse kaotuse eelõhtul. Tegu on kriitilise biograafiaga, milles autor vaatleb Laidoneri tegevust Teise maailmasõja algusaastatel, eriti perioodil, mil Eesti sattus Nõukogude Liidu surve alla ja allkirjastas baaside lepingu. Turtola ei kujuta Laidonerit mitte heroiseeritud kangelasena, vaid inimesena, kelle otsused ja nende tagajärjed väärivad kainet analüüsi ja ajaloolist ümberhindamist.
Raamat põhineb dokumentaalsetel allikatel, isiklikele päevikutele ja diplomaatilisele kirjavahetusele, andes edasi ajastu meeleolusid, poliitilisi valikuid ja nende keerulist tagamaad. Turtola toob esile, kuidas Laidoner oma autoriteedi ja kogemusega mõjutas valitsuse otsuseid, ent samas oli seotud vaikiva alistumise poliitikaga, mis päädis Eesti okupeerimisega 1940. aastal. Erilist tähelepanu pööratakse tema ja president Pätsi koostööle ning sellele, millist rolli mängis sõjaväeline juhtkond rahvusvaheliste pingete keskel. Turtola käsitlus ei keskendu ainult Laidonerile, vaid asetab tema tegevuse laiemasse geopoliitilisse ja ideoloogilisse konteksti.
Martti Turtola on Soome sõjaajaloolane ja biograaf, kes on tuntud oma otsekoheste ja kriitiliste käsitluste poolest, eriti Eesti ja Soome sõjaajaloos. Tema kirjutamislaad ühendab teadusliku põhjalikkuse ja üldsusele suunatud arusaadavuse. „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ on osa tema laiemast tööst, milles ta uurib väikeriikide käitumist suurvõimude survel ja üksikisikute rolli suurtes ajaloolistes murdepunktides. See raamat kutsub kaasa mõtlema, kas ja kuidas oleks saanud teisiti, ning milline on Laidoneri vastutus Eesti riikluse kaotuses.
