Kaksteist meest aastas

Martina Paura romaan „Kaksteist meest aastas“ on kerge ja satiiriline sissevaade ühe naise armuelu pööristesse, mis rulluvad lahti läbi kaheteistkümne erineva mehega seotud kohtumise. Loo keskmes on tänapäevane naine, kes otsustab pärast mitmeid ebaõnnestunud suhteid läheneda armastusele süsteemselt – nimelt pühendada igale kuule üks mees. Sellest saab omamoodi katseprojekt, mille kaudu peategelane mitte ainult ei kohtle romantikat eksperimendina, vaid seab kahtluse alla ka oma senised arusaamad, vajadused ja ootused. Iga mees toob kaasa erineva kogemuse: vahel naljaka, vahel piinliku, vahel ootamatult liigutava.

Romaan on kirjutatud päevikumaiselt, vahetu ja humoorika tooniga, mis laseb lugejal kaasa elada peategelase sisemonoloogidele ja tähelepanekutele. Tekst peegeldab hästi nii tänapäevast linnakultuuri kui ka kohtingumaailma absurdsust, avades sellega laiemalt ka küsimuse intiimsuse tähendusest ajastul, kus suhted on ühtaegu nii kergesti sõlmitavad kui ka habrasteks osutuvad. Peategelane ei esinda idealiseeritud kangelannat, vaid tavalist naist, kelle kogemused on kohati ebamugavad, kohati koomilised, kuid alati inimlikud. Romaan ei paku pelgalt meelelahutust, vaid tõstatab ka küsimusi identiteedist, vabadusest ja naiselikust enesemääratlusest kaasaegses ühiskonnas.

Martina Paura on Eesti autor, kelle looming liigitub pigem tänapäevase naiskirjanduse valdkonda. „Kaksteist meest aastas“ on üks tema tuntumaid teoseid, mis oma vaimuka lähenemise ja reljeefse karakteriloomega kõnetab lugejat, kes on kokku puutunud suhete keerukuse ja eneseleidmise vajadusega. Paura kirjutamislaadis põimuvad isiklik kogemus ja üldinimlikud teemad, mis muudavad tema lood äratuntavaks ja eluliseks. See romaan on ühtaegu peegeldus oma ajast ja isiklik lugu, mille keskmes on naine, kes ei otsi mitte ainult armastust, vaid ka selgust iseendas.